Maamehe-Ethel: Hardis ei ole midagi, mis mind häiriks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mesinik Hardi valis enda juurde nädalaks elama Etheli ja Merle. «Selle üle, kelle leidsin, on mul küll hea meel,» tunnistab Hardi tagantjärele. Ta valis Etheli.
«Läksin saatesse, et mitte mööda lasta HETKE, mis on suhetes väga oluline,» ütleb 27aastane Ethel. «Ma ei oleks läinud, kui ma ei oleks märganud meest, kelles tajusin väga suurt sarnasust ja sobivust. Mul on väga hea meel, et olen Hardiga tuttavaks saanud.»
Tegelikult polnud Ethel «Maamees otsib naist» tutvustamissaadet näinudki, valiku tegi ta meeste pilte vaadates ja hea tuttava soovitusel, kes rääkis, et Hardi olekus ja liigutustes on midagi väga sarnast Etheliga. «Sa võiks kirjutada,» soovitas tuttav.
«Väga raske on ju leida sobivat partnerit, kuna lihtsalt ei pruugi temaga kokku sattuda – samal ajal, samas kohas, samas meeleseisundis, samas hetkes. Olen otsinud ka interneti teel, kuid kedagi, kellega kõik sobiks, ei ole sealt leidnud,» tunnistab Ethel.
«Partneris peab meeldima kõik ega tohi olla midagi närvidele käivat. Hindan väga Hardi rahulikkust, arvestuslikkust ja siirust. Temas on sügavust, pole pealetükkivust. Temas pole midagi, mis mind häiriks.»
Ethel ei taha üldse telekasse ega tähelepanu, aga teistmoodi poleks tal olnud võimalik Hardiga tutvuda. «Oli väga hea võimalus veeta nädal Hardi juures, näha teda omas keskkonnas, oma töö juures, õppida tundma tema päevarütmi, harjumusi, eelistusi, vajadusi. Sellist võimalust tavaelus eriti ei juhtu. Tema pere võttis mind vägagi omaks ja suutsin hästi kohaneda. Oli tunda hoolivust, aktsepteerimist, üksteisega arvestamist.»
Muide, Hardi ema Ly naeris, et jätaks mõlemad tüdrukud majja, ühe naise saaks Hardi ja teise noorem vend.
Ethel rõhutab, et nii tema kui tõenäoliselt ka Hardi jaoks oli väga oluline minna koos väikesele matkale. Matkad ja loodus on nende mõlema jaoks väga oluline teema ning sobivus matkakaaslasena üks määravaid külgi. Ethel on veendunud, et sarnaste inimeste leidmiseks ongi kõige parem mõni ühine tegevus, matk, laager, sest ühised huvid seovad.
Naise sõnul pole kaamerate ja pildistamisega harjumine lihtne olnud, kuid ta võtab seda kui võimalust ennast kõrvalt näha ja analüüsida.
Varbla külje all Rahestes elav Ethel teeb käsitööd, joonistab, on massöör ja tegeleb joogaga. «See ei ole see jooga, mis on moes ja populaarne,» täpsustab Ethel.
Tema kaubamärk on sametist tikitud kotikesed, mida nimetatakse õnnekotikesteks. Sinna saab sisse panna olulisi asju. Või ka tarbeesemeid, näiteks autovõtmeid. Ja miks panna pulmakingituseks mõeldud raha ümbrikusse, kui võib panna kaunisse kotikesse. «Kõige erilisem on see, et suurem osa neist on läinud Soome juveliirile. Kõige hinnalisemad juveelid pannakse kotikesse,» selgitab Ethel.
Lisaks tikkimisele teeb Ethel linasest riidest seljakotte, mis on tal ise värvitud ja õmmeldud. Ta teeb ka rahvarõivanukke, kellel on seljas Varbla kandi rõivad. «Aga need riided ei ole kuskilt raamatust, vaid olen ise üles joonistanud. Olen teinud tekstiilkoopiaid, mis viiski mind rahvarõivaste huvini. Sa näed, kuidas need rõivad tegelikult on tekkinud. See ei ole dekoratiivne iluasi, vaid kõigel on oma lugu, hing sees,» jutustab Ethel, kes on tekstiilikunsti õppinud Tartu kõrgemas kunstikoolis.
Maamees otsib naist P 19.35 Kanal 2