Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Galerii: Tokyost sai maailma söögipealinn

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Michelin Guide Tokyo 2008
Michelin Guide Tokyo 2008 Foto: Reuters/ScanPix

Kui aastakümneid oli maailma söögipealinn Pariis, siis nüüd sai selleks Tokyo.

Maailmakuulus Michelini reisijuht andis Tokyo söögikohtadele rekordarvu tähti, tõstes sealsed restoranid sellega maailma tippu, kirjutab AFP.

Nüüd on Tokyos 150 Michelini tähega restorani, mis kõik kokku said 191 tähte. Pariisil on nüüd «vaid» 97 tähtedega restorani.

Tokyo tähed jagunesid järgnevalt: 117 restorani sai ühe tähe, 25 restorani kaks tähte ja kaheksa restorani hinnatud kolm tähte.

Kõik tähed saanud restoranid pole siiski klassikalised jaapani söögikohad, suur osa neist esindab prantsuse kööki.

Prantsuse päritolu kokk Joël Robuchon nimetati samas maailma tähtkokaks. Tema kolm restorani sai kokku kuus tähte - Joël Robuchon kolm tähte, L'Atelier de Joël Robuchon kaks tähte ja La Table de Joël Robuchon ühe tähe.

Kokku on Robuchonil 17 tähte, edestades sellega oma kaasmaalasest kokka Alain Ducasse`d kelle söögikohtadel on 15 tähte ja inglast Gordon Ramasayt, kelle restoranidel on 12 tähte.

Tokyot tutvustav reisijuht on esimene Michelin Guide`i poolt välja antud giid, milles tutvustatakse söögikohti väljaspool lääneriike.

Michelini reisijuhte annab välja Prantsusmaa autokummitootja Michelin. Muu reisinfo kõrval saab sealt lugeda ka hinnangut maailma parimate restoranide kohta, mida hinnatakse vastavalt, kas ühe, kahe või kolme tähega.

Michelini täht restoranil on iga peakoka unistus, kolm tärni tõstavad ta aga ametikaaslaste hulgas absoluutsesse tippu.

Restoranide hindamisel võetakse arvesse toiduainete ja toodete kvaliteeti, toidu valmistamise ja maitsestamise meisterlikkust, peakoka ja köögi «isikupära», hinna ja kvaliteedi suhet ning kvaliteedi stabiilsust.

Tagasi üles