Hannes Võrno: kui ma peaks väidetavalt varjama, et mul on ka tütar, siis miks ma sellest oma blogis kirjutan?

Hannes Võrno. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Telesaatejuht Hannes Võrno andis möödunud nädalal oma blogis mõista, justkui oleks tal lisaks kahele pojale ka seniteadmata tütar. Hiljuti käis Võrno «Nädal+» saates, kus muuhulgas tuli sama teema jutuks ning millest üllatuslikult arenes välja hoopis see, et Võrno haletses ajakirjanikke.

Tallinna TV saate «Nädal+» saatejuht Revo Raudjärv tõdes, et viimasel ajal on meedia huvi Võrno vastu suurenenud, mispeale Võrno sõnas: «Ma pole harjunud viimasel ajal keerutama eriti, sellepärast on need intervjuud olnud ühepoolsed ja ma pole midagi rääkinud, aga lood on sündinud, sest ajakirjaniku peas on ta olemas.»

Ta jätkas: «Aus vastus on, et ma ei tea peale Kärt Karpa (Kärt Anvelt - toim) ja Tuuli Kochi kedagi, kes on lõpetanud Tartu Ülikoolis ajakirjanduse eriala ja kellest on saanud ajakirjanik, keda ma tõsiselt võtan.» 

«Praegu on sellised suvereporteritest toimetajateks sirgunud noored inimesed, kes arvavad, et lihtsalt kurjust ja nalja ja kõike läbisegi pritsides... sorry, ma ei võta seda tõsiselt. Ma ei pea end teistest paremaks, aga mul ei ole nende inimestega mitte midagi rääkida,» ütles mees.

Saatejuhi küsimusest, kas Võrnol ikkagi on seniteadmata tütar, libises Võrno sujuvalt üle ja nimetas seda interpreteerimise küsimuseks. «Kui ma peaks väidetavalt varjama, et mul on kuskil lisaks kahele pojale ka tütar, miks ma sellest oma blogis kirjutan? Ma arvan, et see on puhas interpreteerimise küsimus,» sõnas mees ja viis jutu hoopis ajakirjanduse peale. Võrno väitis, et vaadates viimase kolme aasta jooksul «õukonnameedias» ilmunud artikleid, ei ole nende hulgas temast ühtegi positiivset. 

«Ei ole olemas,» jääb ta endale kindlaks. «On esitatud poliitiline tellimus ja selle tellimuse elluviijad on täna varmad täitma oma ülesandeid ja tegema seda sel moel, et ühesõnaga mida iganes,» sõnas ta. «See on nii paks vale ja väljakutse, et ma võiksin sellega minna kohtusse, aga milleks? Ma ei taha nende inimestega tänaval kohtuda, rääkimata kohtumajast. Ma hakkan ennast tõestama – mille jaoks? Kelle jaoks? Õhtulehe lugejate jaoks?»

Edasi väitis Võrno, et vaatamata kõigele ei ole tal midagi ajakirjanike ja ajakirjanduse vastu. «Ma väga soovin, et neil läheks hästi, sest tegelikult nende inimeste töö seisneb selles, et nad peavad informatsiooni jagama ja meelt lahutama, mis on väga tänuväärne. Mul ei ole ajakirjanduse ja ajakirjanike vastu absoluutselt mitte midagi. Mulle lihtsalt ei meeldi see meetod või stiil, kuidas nad oma asju ajavad.» 

«See tähendab seda, et see meetod või stiil ei ole ka nende süü, sest nad vaesekesed ei ole lihtsalt sõltumatud. Nad ei saa end nimetada sõltumatuks ajakirjanikuks, sest ajakirjanik, kellel on pangalaen, ei ole sõltumatu. Ta peab kirjutama seda, mida ta ülemus ütleb. Ülemus peab kirjutama seda, mida omanikud ütlevad ja nii ongi. Mina soovin neile ainult edu. Täitsa siiralt, muide.»

Oma liigutavas kirjatükis «Kiri tütrele» on Hannes kirja pannud kõik ilusad ja valusad mõtted, mis ühel isal oma tütre kohta tekkida võivad. Ta avaldas sünge pilguheidu oma üheksa aasta tagusele sisemaailmale, mil järelejäänud elus enam erilist rõõmu ei näinud. Uue teadmisega tütrest on ta selle taas leidnud: «Mõtlesin toona oma lahkunud esivanematele ja aastatele, mis neile anti ning olin rahul perspektiiviga saada kingituseks veel paarkümmend aastat. Tead, mu kallis, ma kirjutan Sulle puhtast südamest, et ma olen ümber mõelnud. Olen otsustanud elada palju kauem. Olen otsustanud elada hästi. Olen otsustanud elada Armastusega. Olen otsustanud elada Sinule, et olla Su kõrval, kui sirgud imeliseks naiseks.» 

Täispikka postitust loe Hannes Võrno blogist!