Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Miks kallatakse Läänemerre 40 000 liitrit popkorni?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Popkorn ehk plaksumais
Popkorn ehk plaksumais Foto: LOIC VENANCE / AFP/Scanpix

Järgmisel nädalal muutub osa Läänemerest «kinosaaliks», kuna vette kallatakse 40 000 liitrit popkorni ehk plaksumaisi.  

Popkorni merre valamise põhjuseks on rahvusvaheline merereostusõppus Balex Delta, millel osaleb 32 riiki, 550 inimest ning 20 laeva ja kopterit, teatab thelocal.se.

Treeningu stsenaariumi kohaselt on Rootsi lõunarannikul asuva Karlskrona juures tekkinud ulatuslik naftareostus.

Naftareostus 2015. aasta mais USAs Californias Goletas. Pilt on illustreeriv
Naftareostus 2015. aasta mais USAs Californias Goletas. Pilt on illustreeriv Foto: Lucy Nicholson / Reuters/Scanpix

Naftareostust jäljendatakse 40 000 liitri plaksumaisi abil, see kallatakse merre vähem kui 36 tunni jooksul. Õppusel osalejad peavad meres oleva popkorni kätte saama nii kiiresti kui võimalik.

Tegemist ei ole esimese naftareostusõppusega, milles kasutatakse popkorni.

Popkorn ehk plaksumais
Popkorn ehk plaksumais Foto: Caro / Sorge / Caro / Sorge/Scanpix

Plaksumaisi on naftareostusõppustel kasutatud juba aastaid põhjusel, et see on kerge ja hästi ujuv, olles samas ka keskkonnasõbralik. Kui ka osa plaksumaisist jääb õppuse käigus vette, söövad kalad selle ära.

Balex Delta korraldajate sõnul jäljendavad nad olukorda, milles Rootsi ranniku lähedal on suur naftareostus, millega Rootsi üksinda toime ei tule ja vajab rahvusvahelist abi.

«Nafta ei hooli riigipiiridest ja selle tõttu on rahvusvaheline koostöö tähtis,» sõnas Rootsi rannavalveagentuuri poolt korraldatava Balex Delta juht Therese Larsson.

Larsson lisas, et Läänemerre sisenevad ja väljuvad laevad liiguvad mööda Lõuna-Rootsis asuvatest Skåne ja Blekinge maakondadest. Nende kahe maakonna rannaalad on seega kõige enam võimaliku naftalekke tõttu ohus.

Läänemeri satelliidifotol
Läänemeri satelliidifotol Foto: Wikipedia.org
Tagasi üles