Hollandist pärit imemehest ujuja Maarten van der Weijden võttis ette pöörase eesmärgi: ta soovis ujuda heategevuslikul eesmärgil 200 kilomeetrit. Päris see tal ei õnnestunud, ent mees ujus 55 tunniga 163 kilomeetrit. 

Selleks, et asja paremini mõista, võttis Elu24 ühendust eestlasest avaveeujuja Teet Daanieliga, et tema käest uurida, kuidas on selline saavutus üldse võimalik ning mis moel mõjub see inimese kehale? 

Maarten van der Weijden oli juba väga noores eas Hollandis tuntud kui lootusandev ujuja, kes esindaks ühel päeval riiki ka olümpiamängudel. Ent veel enne, kui tema karjäär sai korralikult alata, diagnoositi toona 17-aastasel Maartenil vähk. 

Arstid ei andnud leukeemiat põdevale noormehele palju lootust. Maarten aga tõestas neile vastupidist. Ta mitte ainult ei seljatanud raske haiguse, vaid tuli kiiresti pärast haigust ujumise juurde tagasi – ujudes ainult kaks aastat pärast diagnoosi saamist taas tipptasemel.

Maarten van der Weijden pidi ujumises 200-kilomeetrise distantsi katkestama terviserikke tõttu.
Maarten van der Weijden pidi ujumises 200-kilomeetrise distantsi katkestama terviserikke tõttu. Foto: Remko de Waal / ANP / AFP / Scanpix

Veelgi enam – kõikide üllatuseks sai Maarten van der Weijden 2008. aastal Pekingi olümpiamängudel 10 kilomeetri avamereujumises kuldmedali.

Nagu enamikule sportlastele, meeldib ka Maartenile oma võimete piire kombata. Seetõttu tahtis ta hiljuti ujudes läbida 200-kilomeetrist Elfstedentochti uisutamisrada. Ettevõtmise eesmärk oli koguda raha vähiuuringuteks, mis on mehele väga südamelähedane teema.

Ettevõtmine plaaniti ära teha kolme päevaga, mille hulka olid arvestatud ka lühikesed puhkepausid Maartenile. Kahjuks jäi mees ujudes haigeks ning ka vesi oli jätkamiseks liiga reostunud.

Maarten ujus kokku 163 kilomeetrit 55 tunniga ja kuigi ta ei saavutanud oma sportlikku eesmärki, oli tema eesmärk koguda vähiuuringuteks raha igati edukas. Ujuja kogus oma ettevõtmisega vähiravifondile üle 3 miljoni euro.

Sellised nägid välja Maarten van der Weijdeni käed ja jalad pärast 55 tundi vees.
Sellised nägid välja Maarten van der Weijdeni käed ja jalad pärast 55 tundi vees. Foto: EPA/REMKO DE WAAL/ Scanpix

Mida arvab asjast avaveeujuja Teet Daaniel, kes ujub juba septembris üle La Manche’i väina?

Eesti mees Teet Daaniel tagasi kodus pärast ujudes Gibraltari väina ületamist. Tallinna Lennujaam, 11/09/2016.
Eesti mees Teet Daaniel tagasi kodus pärast ujudes Gibraltari väina ületamist. Tallinna Lennujaam, 11/09/2016. Foto: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Hollandlane ujus 55 tunniga 163 kilomeetrit. Kas tegemist on uskumatu saavutusega?

Loomulikult. Vees viibida 55 tundi ei ole üldse mitte lihtne. Isegi mitte viis või kümme tundi vees veeta ei ole lihtne. Kuigi ma tean, et tema oma ujumise puhul kasutas kõiki kaitsevahendeid. See tähendab siis seda, et tal oli neopreenist kuivülikond, müts, kindad, sussid, et kaitsta end täielikult külma eest.

Mida see inimese kehaga teeb, kui nii kaua aega vees olla?

Mis ta ikka teeb, selles mõttes, kui inimene on treenitud, siis ega ta midagi halba ei tee. Kui ta sellel hetkel õigel viisil toitub ja joob, siis ta saab kõik oma vajalikud elektrolüüdid ainetest kehasse tagasi, mis ta ujumise ajal ära raiskab, mis võiks tema tervist kahjustada. Ma usun, et ta on nii tark inimene küll ja on selle eest hoolitsenud või siis vähemalt tema meeskond on selle eest hoolitsenud, et midagi halba temaga ei juhtu. Peale kurnatuse ei saa midagi hullu juhtuda, juhul kui midagi enneolematut, mida ette ei ole osatud näha, ei juhtu. Üldjuhul midagi halba kindlasti ei juhtu.

Piltide pealt meenutavad hollandlase käed juba lestasid ja on lamedad. Kas oskad öelda, kui kaua säärane taastumine aega võtab?

Nad on lihtsalt vees ära ligunenud. See on täpselt sama, kui sa oleksid näiteks tund aega lihtsalt vees. Inimesed ikka vahel käivad vannis ja kuskil soojas vees, siis tunni aja pärast on need käed nagu vanainimese käed. Käed on kobrutanud, sellised nahkjad ja valged. See on lihtsalt selline vees ligunenud nahk, aga ei midagi tõsist.

Mis sa arvad, kas sa ise suudaksid nii palju ujuda?

See on hea küsimus. Võib-olla tõesti suudaksin, aga kuna minu prioriteet on ujuda võimalikult puhtal kujul, siis ma kindlasti sellisel moel seda ei teeks. Sellisel moel ei ole aga võimalik nii pikka distantsi läbida, ma usun. Puhtal kujul tähendab seda, et ma ei kasutaks kõiki neid abivahendeid, mis inimesel seljas on. Minu ujumise juurde kuuluvad ainult ujumismüts, prillid ja ujumispüksid. 

Sina kuivülikonda ei kasuta?

Ei. Absoluutselt ei kasuta. See on kõige puhtamal kujul ujumine ja sellistes tingimustes vastu pidamine, see teeb juba sellest inimesest väga kõva inimese.

Kuidas on lood toiduga sellistel ettevõtmistel? Kuidas selle toitumisega on?

Toituma ikka peab, sest inimene on nii halvasti üles ehitatud, et ta peab lausa kolm-neli korda sööma ja sportlane veel rohkem, sest ta lihtsalt kulutab seda energiat  poole kiiremini ära ja suuremas mahus. Toituma peab, aga üldjuhul on soovitav ainult vedelal kujul toitusid tarbida, sest ujudes vesi pressib keha rohkem kokku ja siis keha on surve all rohkem ja see toit lihtsalt hakkaks nii-öelda sama teed pidi välja tulema ehk oksendaksid välja selle toidu.

Teiseks, miks peab toit olema vedelal kujul, on see, et toimub kiire imendumine organismis. Organism saab kiiresti need ained kätte, mille puudust inimene on endale ise tahtlikult tekitanud koormusega. Tahket toitu ei tohi sellepärast, et seedimine on niivõrd aeglane ja selle aja jooksul võib keha jääda juba sellisesse defitsiiti ainete poolest, mida sa enam tagasi ei ole võimeline tegema. Seetõttu hakkab organism ja keha tõrkuma ja tuleb katkestada. 

Kui suur on umbes toitude kaloraaž sellistel ettevõtmistel?

See on suhteline ja oleneb distantsist, kiirusest ja inimese kehakaalust. Aga umbes... Mina lähen nüüd näiteks La Manche’i väina ületama ja võin öelda, et kulutan seal umbes 8000-9000 kilokalorit, et rohkem ei tohiks olla. Ma usun, et tema puhul, kui see tundidesse ära arvutada, siis on see kuskil 32 000. Sööma peab ja kindlasti ta sööb ja joob seal asju, mis on kindlasti energiaküllased.  Ma arvan, et kuskil nii palju ta seal enam-vähem tarbib, kui ära kulutab. 

Kui ta juba nii ränga asja ette võtab, siis peab olema kõik tal detailideni läbi mõeldud. Kindlasti tema ja ta meeskond teab, kui palju ta selle vahemaa jaoks mingisugust energiat vajab. 

Tema jäi haigeks ka sellel ajal...

Jah, keha lihtsalt ei pidanud vastu. Hakkas võitlema ellujäämisega ehk organism lihtsalt ei lase endal ära surra. Seetõttu ta jäi haigeks, tekkis võib-olla palavik ja see on lihtsalt keha kaitsereaktsioon. Keha hakkab võitlema. 

Tema magas vahepeal kolm tundi, kuidas ujudes väsimusega toime tulla? Kuidas sina väsimusega toime tuled?

Ma ei teadnudki, et ta kolm tundi magas sellel ajal. Kui ta sai magada, siis see on ju väga hea. Iga minut magada on tema jaoks super tulemus, ajavõit ja energia säästmine.

Jõud tuleb ikkagi treenimise ja harjutamisega. Selles mõttes, et see treenimine harjutab organismi väga pikkadeks pingutusteks ja organism ei ütle sulle kiiresti «ei» ja ka samas vaimne pool ei ütle sulle selle peale kiiresti «ei». Sa oled lihtsalt treeninud end selle jaoks. Kogu sinu keha on sellega harjunud. 

No ütleme niimoodi, et keegi ei tule ega kruvi sulle seda jõudu juurde. See on ikkagi vaimujõud, mis aitab edasi liikuda. Keha on väga alalhoidlik, seega keha tahaks alati vähem pingutada, kui inimene oma mõistusega. Seetõttu keha hoiab end alati tagasi ja tahaks võib-olla enne selle töö tegemise ära lõpetada, kui sina seda tahad. Siis tuleb sellises suunas mõelda mõtteid, mis paneksid unustama selle raskuse, mis sind kannab, et sa saaksid edasi liikuda ehk siis lülitada selle instinkti kehas välja, mis hakkab sinu tegevust pidurdama. Ainult selle jõul on sul võimalik edasi minna.

Millega sellist uskumatut ettevõtmist võrrelda saaks?

Ega olegi millegagi võrrelda, sest ujumine on üldse väga raske spordiala. Ütleme niimoodi, et mägironijad – väga hullud inimesed, et maailma kõige kõrgemate ronijate tipp kindlasti võrdub sellega. Absoluutselt. Võib-olla isegi rohkem, sest kõik see, mis on jalgade peal, on inimestele sisse kodeeritud sünniga ja see on loomulik inimese osa. Sellised asjad on oluliselt lihtsamad kui tegevused vees, mida pole inimestesse tegelikult kodeeritud ja ta peab suutma maksimaalselt kohaneda keskkonnaga. Nii pikalt järjest horisontaalasendis tegeleda spordiga on ikka oluliselt-oluliselt raskem. Ütleme nii, et see on üks maailma kõvemaid tegusid kindlasti!

Kommentaarid
Copy