Pildid ja video: drooni abil leiti Amazonasest senitundmatu hõim, kellel ei ole 21. sajandiga kokkupuudet

Brasiilias Amazonase leiti senitundmatu põlishõim. Droonivideo kaadril on lagendik, üle mille liigub inimene Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Brasiilia põliselanike uurimis- ja kaitsefond Funai avaldas droonivideo senitundmatust hõimust, mille liikmed elavad sügaval Amazonase džunglis teadmata, kuidas mujal maailmas elatakse.

Hõim leiti drooniuuringu käigus Brasiilia Vale do Javari piirkonnas, mis on Peruu piiri ääres, teatab news.com.au.

Brasiilia põhjaosa läänepoolses otsas asuva hõimu lähedale pääsemiseks tuli Funai esindajatel liikuda 175 kilomeetrit paatide, veoautode ja mootorratastega. Sellele järgnes 120 kilomeetri pikkune teekond jalgsi.

Põliselanike kaitsjad ei võtnud selle hõimuga otsest kontakti, vaid uurisid neid droonivideote abil. Antropoloogide arvates võib Amazonase džunglis elada veel põlisrahvaid, kelle kohta andmed puuduvad ja kes ei ole kunagi 21. sajandi eluga kokku puutunud.

Amazonase džungli üks hõimudest Foto: STRINGER/PERU / REUTERS

Droonikaamera jäädvustas nüüd uuritud hõimu eluasemeid, kuid ka seda, mida need inimesed iga päev teevad.

Video alguses on näha hõimuliiget, oletatavalt meest, liikumas üle lageda koha ja kandmas käes oda või keppi. Enamik hõimuliikmetest eelistas aga liikuda pigem puude varjus, mitte lagedal.

Brasiilia senitundmatu põlishõimu liige liikumas üle lagendiku (punases ringis) Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Funai teatel jäi nende droonivideole 16 inimest, kes välimuse järgi on põliselanikud, kuid ei ole selge, millisesse suuremasse hõimugruppi nad kuuluvad.

Videol on näha ka maja, mis portugali keeles kannab nime maloca. Sellistes pikkhoonetes elab tavaliselt mitu perekonda.

Droonivideo kaader Amazonase džunglis elava senitundmatu hõimu elukohast. Pildil on pikkmaja, mis portugali keeles on maloca Foto: / AP/Scanpix

Hoone juures on põld, kus need inimesed tõenäoliselt maniokki kasvatavad. Maniokk on mugulvili, mida on kahte sorti, mõru ja magus. Mugulates leidub ohtlikku sinihapet, mille tõttu saab maniokki kasutada ainult töödelduna. Maniokimugulatest saab valmistada jahu ja teratärklist ehk tapiokki.

Funai esindaja Bruno Pereira teatel elab nüüd uuritud Amazonase piirkonnas 6–8 hõimu, kellel on juba kokkupuuteid nüüdismaailmaga, kuid on ka hõime, nagu nüüd leitu, mille liikmed elavad nii, nagu nende kauged esivanemad ega tea teistest maadest ega rahvastest mitte midagi. 

Brasiilia Amazonase ühe põlishõimu liige Foto: / AP/Scanpix

Antropoloogide andmetel võib Brasiilia Amazonase džunglis olla umbes 10–16 hõimu, mille liikmetel puudub kokkupuude nüüdismaailmaga.

Pererira lisas, et tänu droonile õnnestus neil teha senitundmatu hõimu asukoht kindlaks.

2011. aastast pärit foto Brasiilias Amazonase džunglis elavast põliselanikust Foto: Gleison Miranda / AFP/Scanpix

«Kasutame droone, kuna nende abil saame teha kindlaks ja uurida, kus põlishõimud  asuvad ning teha plaane, kuidas neid paremini kaitsta,» lausus Pereira.

Funai esindaja rõhutas, et nad küll uurivad leitavaid hõime droonivideo abil, kuid nad ei võta otsest kontakti, kuna nad ei soovi tekitada hõimuliikmetes paanikat ega kahjustada oma sissetungiga nende elustiili ja kultuuri.

Pereira jätkas, et nende uurimisgrupiga olid kaasas relvastatud politseinikud, kes tabasid kaks jahimeeste gruppi, kellel ei olnud õigus selles piirkonnas jahti pidada. Lisaks leiti farmereid ja maaomanikke, kes olid ebaseaduslikult harinud üles maad, mis kuulub põlishõimudele. Need isikud saavad selle eest karistada.

Maa anastamine ja ebaseaduslik jahipidamine kahandab põlishõimude toimetulekut ja ellujäämist. Funai esindaja teatel üritavad nad Amazonase põlisrahvaid kaitsta, et 21. sajandi võimalused ja julmus neid alla ei neelaks ega hävitaks.

Funai on ka varem avaldanud fotosid ja videoid Amazonase hõimudest, mille liikmed on tänapäeva kiirest elutempost ja nutividinatest puutumata.

Brasiilia põlishõimu kirves Foto: ADAM MOL / AFP/Scanpix

Brasiilia Amazonase ühe põlisrahva paadid Foto: ADAM MOL / AFP/Scanpix