Napoleoni kaotust Waterloo lahingus mõjutas vulkaanipurse

Näitlejad taasesitamas Waterloo lahingut, keskel Napoleoni kehastaja

FOTO: Georges Gobet / AFP/Scanpix

Briti teadlaste uus uuring näitas, et Waterloo lahingu käiku, milles prantslased eesotsas Napoleoniga said hävitava kaotuse osaliseks, mõjutas tuhandete kilomeetrite kaugusel Indoneesias asuva Tambora vulkaani purse, mis tekitas Euroopas paduvihmad ja jaheduse. 

Kaks kuud enne 18. juunil 1815 toimunud Waterloo lahingut hakkas Indoneesia Sumbawa saarel purskama Tambora vulkaan, mille tõttu kaotas elu 100 000 inimest ning mis saatis tuhapilve 100 kilomeetri kõrgusele, teatab independent.co.uk.

Tambora vulkaan

FOTO: - / AFP/Scanpix

Imperial College London teadlaste sõnul mõjutas Tambora vulkaani purse ionosfääri ja pilveteket. Sellised pilved tekitasid 1815. aasta suvel Euroopas ja Põhja-Ameerikas paduvihmaperioodi ja temperatuurilanguse, mis kestis rohkem kui üks aasta. Saagid ikaldusid ja tekkis näljahäda. 

«Atmosfääriteadlased arvasid varem, et vulkaaniline tuhk jäi atmosfääri alumistesse kihtidesse. Meie uuring näitas, et see  elektriliselt laetud tuhk jõudis ülemistesse kihtidesse, mõjutades ka pilveteket,» selgitas juhtivteadlane Matthew Genge.

Teadlased tegid mitu eksperimenti ja arvutisimulatsiooni, mis näitasid, et vulkaanipurske mikroskoopilised tuhaosad jõudsid ionosfääri. Nende osakeste mõjul tekkisid vihmapilved, millega kaasnesid tugevad sajud.

«Need pilved liikusid ka Euroopa kohal, sest 1815. aasta kevadel ja suvel oli palju vihma. Waterloo lahing toimus halbades ilmaoludes ja poris. Koalitsiooniväed olid sellega arvestanud, Napoleon mitte,» teatas Genge.

Maal Napoleonist Waterloo lahingus

FOTO: War / ©2000 Credit:Topham Picturepoint/Scanpix

Genge sõnul viitab Waterloo lahingu aegsele halvale ilmale ka prantsuse kirjanik Victor Hugo oma romaanis «Hüljatud».

««Waterloo lahingu eelselt, sel ajal ja hiljem oli pilves ja sadas vihma, tekitades tunde, et on saabunud maailmalõpp,» kirjutas Hugo. Kirjanikul olid õiged ilmaandmed ja meie uuring kinnitas, et Tambora vulkaani purskest tingitud halb ilm mõjutas Waterloo lahingu käiku ja Napoleoni kaotust,» sõnas Genge.

Waterloo lahingu taasesitamine näitlejate ja vabatahtlike poolt

FOTO: Georges Gobet / AFP/Scanpix

Uurijate sõnul tekkis samasugune ilm pärst 1991. aasta Filipiinide Pinatubo vulkaani purset.

Waterloo lahing leidis aset tänapäeva Belgias, umbes kahe kilomeetri kaugusel Waterloo linnast ning 15 kilomeetri kaugusel Brüsselist. Lahingukoht oli kümne kilomeetri ulatuses Brüsselisse suunduval maanteel.

Waterloo lahingu mälestusmärk

FOTO: SPF Chancellerie PM/SIPA / SPF Chancellerie PM/SIPA/Scanpix

Waterloo lahing oli Napoleoni sõdade üks lahingutest, milles maailmavallutusplaanidega Prantsuse väed eesotsas väejuht Napoleoniga said lüüa Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägedelt, mis koosnesid Briti, Preisimaa ja Madalmaade väeüksustest.

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. 

Jacques-Louis Davidi maal Napoleonist

FOTO: akg-images / Rainer Hackenberg / akg-images / Rainer Hackenberg/Scanpix

Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815.

Tambora vulkaan purskas 10. aprillist kuni 15. juulini 1815, see oli uusaja kõige võimsam vulkaanipurse. 

Tagasi üles