/nginx/o/2017/12/18/7418039t1h49e4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/08/21/11301558t1hcef0.jpg)
Pärast seda, kui Eesti filmi «Klassikokkutulek» järg YouTube'i lekitati, rikuti sellega filmiloojate autoriõigusi. Sellest tekkis ka küsimus, miks seda tehakse, kes autoriõiguseid kaitseb ja kuidas neid ära hoida.
Autoriõiguste organisatsiooni tegevdirektor: autoriõigusi rikutakse selleks, et saada tähelepanu või autorile ära teha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elu24 võttis ühendust Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooniga, kelle ülesandeks on «Klassikokkutuleku» filmiga juhtunute ärahoidmine ja takistamine.
Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon esindab oma liikmete huve ja tegeleb nende sisu õiguste kaitsega – see hõlmab endas nii muusika, filmide kui Sony PlayStation interaktiivsete mängude ja toodete õiguste kaitset. EAKO liikmeskonda kuuluvad kohalikud suuremad videolevitajad, Eesti filmitootjad ning muusika katusorganisatsioonid.
Organisatsiooni tegevdirektor Erik Mandre rääkis, millega nende organisatsioon tegeleb, miks inimesed autoriõiguseid rikuvad ja mis on võimalikud tagajärjed.
/nginx/o/2018/08/21/11301559t1hc6da.jpg)
Mis on autoriõiguste rikkumine? Üldsõnaliselt ja lühidalt: autoriõiguse rikkumine on kellegi teose kasutamine ilma selleks luba omamata. Autoriõiguse seadus annab teose loomisel autorile õiguse otsustada, kes, kuidas ja millistel tingimustel võib tema teost kasutada.
«Leiame, et autoriõiguse rikkumiste probleem tuleneb osati veel endiselt teadmatusest ja vähesest süvenemisest sellesse, mida tegelikkuses üks teos eneses kätkeb, palju sinna on tööd ja aega pandud,» rääkis Mandre. «Kahetsusväärselt palju rikutakse autoriõigusi ka tahtlikult erinevatel motiividel, olgu selleks siis tähelepanu vajadus, lühiajaline feim, tahe autorile ära teha vms,» lisas organisatsiooni tegevdirektor.
Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon tegeleb igapäevaselt oma liikmete autoriõiguse rikkumiste tuvastamise ja lõpetamisega ning püüab ühiskonda harida/teavitada autoriõigustest.
«Oleme korraldanud seminare, käinud koolides rääkimas autoriõigustest, selgitades noortele, miks on oluline teost ausalt kasutada, mitte seda loata netiavarustest alla laadida. Seda kõike on tehtud alates 1999. aastast ning jätkame seda edaspidiseltki.» selgitas Erik Mandre.
/nginx/o/2018/08/21/11301561t1h5bbd.jpg)
Igasugust loomingut on Eesti riigis ja Interneti avarustes hästi palju ning väga raske on kõikidel asjadel korraga silma peal hoida. EAKO tegevjuhi sõnul saavad nemad infot autoriõiguse rikkumiste kohta läbi erinevate keskkondade monitooringu ja vihjete.
Pärast seda, kui organisatsioon on rikkumise avastanud, tegutsevad nad vastavalt sellele, millist teost ja keskkonda see hõlmab. «Püüame operatiivselt rikkumisi peatada ja õigusrikkujaid teavitada. Eesmärk peab olema, et rikkuja saab aru oma teo õigusvastasusest ja hoidub edaspidiselt rikkumiste toimepanemisest,» rääkis Mandre.
Internet on hea vahend teiste inimeste loomega tutvumiseks ja nautimiseks, kuid see võib olla ka relv, kellegi tagant varastamiseks. «Üks üleslaadimine Youtube`i võib tekitada rohkem kahju kui kunagise Kadaka turu box, mis oli laeni plaate täis. Internetis saab rikkumise suurust hinnata näiteks selle järgi kui palju vastavat teost on vaadatud, alla laetud,» selgitas tegevdirektor.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/15/7102739t1h9a80.jpg)
Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon peab oluliseks tegeleda kõikide õigusrikkumistega, mis puudutab nende liikmete sisu, sõltumata õigusrikkumise suurusest. Nad püüavad läbi erinevate teavituste panna inimesi ka mõtlema autoriõiguse tähtsuse üle ja mõistma, miks ei ole sobilik, kellegi teise tööd ja vaeva internetis kergekäeliselt jagada.
«Lõppkokkuvõttes on ju meie kõigi huvi, et uusi ja senisest paremaid teoseid tuleks ikka ja jälle juurde, kuid viimane eeldab, et me olemasolevaid kasutaksime ausalt ja autor saaks seeläbi teosesse investeeritu suunata uute teoste loomisesse. Piraatluse tõttu kannatab loomingu mitmekesisus ja tase ning kokkuvõttes kaotame me läbi selle kõik, sest mitmed loomeprojektid jäävad seetõttu teostamata,» lisas Mandre.
Tegevdirektor Erik Mandre sõnas, et Internet ongi koht, kus kõige enam rikkumisi korda saadetakse.
«Õnneks on üha enam ka meie turule tulnud keskkondi, mis pakuvad litsentseeritud sisu ja seeläbi on inimestel rohkem valikuvõimalusi sisu ka ausalt tarbida. See parandab mõnevõrra olukorda, kuid õigusrikkumisi on endiselt palju ja arenguruumi on litsentseeritud sisu pakkujatel veel küllaga,» arvas Mandre.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/15/7586133t1h18ee.jpg)
Autoriõiguste rikkumise korral näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või vangistuse.
Ühegi õigusrikkumise vastu võitlemine ei anna absoluutset tulemust. Seega 100% ei ole võimalik tagada, et autori õigusi ei rikutaks. Küll aga on võimalik oluliselt vähendada rikkumisi ja seda läbi pideva online keskkondade monitoorimise ja jätkuva ühiskonna harimisega autoriõigustest.
«Oluline on, et inimesed saaksid aru, et teos on kellegi töö ja vaev ning sageli seotud ka suurte investeeringutega. Ainult teose ausa kasutamisega saame öelda autorile siiralt aitäh ja anda talle võimaluse ka edaspidiselt uusi teoseid luua,» ütles Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni tegevdirektor Erik Mandre lõpetuseks.