:format(webp)/nginx/o/2018/08/21/11298876t1h49c9.jpg)
Egiptuse arheoloogid leidsid juulis Aleksandrias mustast graniidist sarkofaagi, mille avamisel paljastus halvalõhnalise vedeliku sees kolm skeletti.
Egiptuse mustas sarkofaagis olid 20. eluaastates naissõdalane ja kaks 30. – 40. eluaastates meest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmalt spekuleeriti, et sarkofaagis on näiteks Vana-Makedoonia kuninga Aleksander Suure ja tema kaaskondlaste jäänused, kuid uurimine näitas, et need umbes 2000 aasta vanused luud kuuluvad teistele, teatab theindependent.co.uk.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/21/11298890t1hfc19.jpg)
Luudeuuringu kohaselt on üks skelett 20. eluaastate alguses surnud naise ning kahe mehe skelett on 30 – 40-aastase mehe oma.
Egiptuse antiigiameti juhi Mostafa Waziri teatel ei pärine see sarkofaag ega sinna maetud Ptolemaioste dünastia õitsengu perioodist ega Rooma impeeriumi aegadest.
Waziri teatel ei ole sarkofaagil kuninglikule perele viitavat kartušši ega selle sees nime, samas matmisviis näitas, et tegemist on kõrgemal astmel olnud sõdalastega.
«Naise koljul on näha selgeid noolevigastusi, seega on tegemist naissõduriga,» sõnas arheoloog Shaban Abd Monem.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/21/11298891t1h391e.jpg)
Abd Monem lisas, et meeste koljudel suuri vigastusi ei leitud, kuid nende teistel luudel olevad märgid näitavad, et tegemist on samuti lahingutes osalenud inimestega.
Viie meetri sügavuselt pinnasest leitud 30-tonnises ja kolme meetri pikkuses sarkofaagis oli lisaks inimjäänustele ka natuke kulda, kuid mitte teisi hauapanuseid. Näiteks hõbedast või kullast maske, kujusid, amulette või metallile jäädvustatud kirjutisi, mis viitaksid Egiptust 323 eKr – 30 eKr valitsenud hellenistlikule Ptolemaioste dünastiale.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/21/11298887t1h5e0d.jpg)
Arheoloogide arvates elasid kolm sarkofaagist leitut Ptolemaioste dünastia tekkeperioodil. Ptolemaioste dünastia rajas 323 eKr Aleksander Suure väepealik Ptolemaios Soter.
Arheoloogide kaugemaks eesmärgiks on leitud koljude põhjal teha näokonstruktsioonid, mille abil saab näha, millised need inimesed elusana välja nägid.
Sarkofaagis olnud punakaspruun vedelik tekkis surnukehade lagunemisel ning kuna õhu juurdepääs ja lekkevõimalus praktiliselt puudus, siis see jäigi sinna sajanditeks. Seda vedelikku uuritakse, kuna see sisaldab viiteid, milliseid aineid surnukehade palsameerimisekse kasutati.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/21/11298876t1h49c9.jpg)
Edaspidi pannakse need skeletid Alexandrias asuvasse rahvusmuuseumi, sarkofaag aga viiakse Kairos asuvasse militaarmuuseumisse.
Pärast Egiptuse ja rahvusvahelises meedias edastatud uudist mustast graniidist sarkofaagi leidmise kohta hakati sostiaalmeedias spekuleerima, kas selle sarkofaagi avamisel vallandus ka mõni needus.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/21/11298877t1h70ce.jpg)
Egiptuse antiigiameti juht Waziri viskas nalja, et needust ei olnud, sest pärast sarkofaagi avamist ei langenud maale pimedust.
«Pistsin oma pea sarkofaagi ja siin ma olen, elus ja terve,» teatas egiptlane.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/21/11298875t1hbc72.jpg)