Tööintervjuul mehega kätlemisest keeldunud mosleminaine sai rahalise kompensatsiooni

Noor mosleminaine. Pilt on illustreeriv

FOTO: Monkeybusiness Images / PantherMedia / Monkeybusiness Images/Scanpix

Rootsi töökohus määras, et firma peab maksma mosleminaisele, kes keeldus tööintervjuul mehega kätlemast, 40 000 Rootsi krooni (3800 eurot) suuruse kahjutasu.

24-aastane Farah Alhajeh kandideeris Uppsalas tõlgiks ning intervjuul olles sõnas, et ta on moslem ja selle tõttu ei saa ta temaga vestleva mehega kätelda, teatab theguardian.com.

Kätlemine

FOTO: Pichet Wissawapipat / PantherMedia / Pichet Wissawapipat/Scanpix

Noor mosleminaine pani siis käe südamele, näidates sellega, et ta austab ja järgib oma religiooni, islamit.

Mees katkestas temaga rääkimise ja palus tal lahkuda.

«Kui ma jõudsin lifti, hakkasin nutma. Ma ei olnud varem sellist diskrimineerimist kogenud. See tunne oli kohutav,» sõnas naine meediale.

Alhajeh ei jätnud asja sinnapiak, vaid pöördus Rootsis diskrimineerimisküsimustega tegeleva voliniku poole.

Volinik viis Alhajehi juhtumi Rootsi töökohtusse, mis sel nädalal langetas otsuse, et naist diskrimineeriti ja firma peab tööle kandideerinule maksma 40 000 Rootsi krooni suuruse kompensatsiooni (3800 eurot).

Rootsi kroonid

FOTO: Yuet Sha Sun / PantherMedia / Yuet Sha Sun/Scanpix

«Raha mind ei huvita, see ei ole tähtis. Tähtis on, et sain oma õiguse. Ma ei pea taluma diskrimineerimist,» sõnas naine pärast kohtu otsust.

Firma kaitses end kohtus öeldes, et vastavalt Rootsis kehtivatele seadustele kohtlevad nad kõiki kandideerijaid ja töötajaid võrdselt ning nad ei saa keelduda kätlemisest religioossetel või soolistel põhjustel.

Voliniku sõnul kaitseb Farah Alhajehi Euroopa inimõiguste konventsioon, mille kohaselt on moslemil vastavalt ta religioonile õigus loobuda kätlemisest.

Alhajehi sõnul elab ta Euroopas ja Rootsis, kuid ta on ikkagi moslem.

«Usun Allahi ja see on Rootsis üsna harudane isegi moslemite seas. Austan teiste uskude kummardajaid ja ootan, et ka mind ja minu usku austatakse. Ma ei pea kätlema meest ega naist, kui see läheb minu usuga vastuollu. Rootsi ühiskonnas on usuvabadus ja ma saan elada oma usu järgi, samas aga elan vastavalt siin kehtestatud seadustele,» selgitas mosleminaine.

Samasuguseid religioonist ja kultuurist tingitud vastuolusid on tulnud ette veel mitmes Euroopa riigis.

Enne 9. septembril toimuvaid üldvalimisi on Rootsi poliitikud agaralt väidelnud migratsiooni ja ühiskonda sulandumise teemal.

Viimase viie aastaga on Lähis-Idast ja Aafrikast saabunud 10,2 miljoni elanikuga Rootsi umbes 600 000 põgenikku, kellest suur osa on moslemid. Asüülitaotlejate seas on enim süürlasi, kes põgenesid nende kodumaal seni kestva kodusõja eest. 

Tagasi üles