Eile, 16. augustil suri Michiganis Detroidis soulilauljanna Aretha Franklin, kes oli USA tumedanahaliste üks iidoleid ja keda ta muusika tõttu tunti kogu maailmas.
Aretha Franklini elus oli kuulsuse kõrval ka tume pool, kaasa arvatud 12-aastasena kirikuorgial rasestumine
76-aastasena kõhunäärmevähi tõttu surnud lauljanna elu ei olnud siiki vaid kuulsusesõõris olemine, vaid sel oli ka tumedam pool, teatab news.com.au.
Sõprade sõnul oli Franklin elu antud hoopidest hoolimata tugev, kuid osa ta elust kulus võitlusele alkoholismi, vägivaldsete abikaasade ja oma ebakindlusega.
Aretha isa Clarence LaVaughn Franklin oli Mississippist pärit preester, ta ema Barbara Siggers aga andekas pianist ja laulja.
Tulevase lauljanna isa oli USA paljudes osariikides populaarne jutlustaja, kes kogus jutlusi pidades kena varanduse. Hiljem, kui Arteha oli oma lauljatee alguses, oli isa ta mänedžer.
Samas ei olnud Franklinite pereelu just kõige stabiilsem ja rahulikum.
Lauljanna vanemad läksid 1948. aastal lahku, Aretha oli siis kuueaastane. Ta ema suri, kui ta oli kümnene. Pärast seda hoolitses Aretha eest mitu naist, kaasa arvatud ta vanaema Rachel ning ta ema sõbranna, tuntud gospellaulja Mahalia Jackson.
2014. aastal ilmus David Ritzi elulooraamat Aretha Franklinist pealkirjaga «Respect: The Life of Aretha Franklin», mille kohaselt olid Clarence Franklini kirikuteenistused midagi orgiate taolist. Lisaks muusikale ja jumala poole kummardamisele tarbiti seal ohtralt alkoholi ja narkootikume ning ekstaasi tekkides hakati tantsima ja seksima.
Laulja Charles Ray külastas ükskord sellist jumalateenistust. Ta kirjeldas hiljem, et see oli šokeeriv kui metsikuks võivad inimesed minna.
«Nad seksisid kirikus, olles väga metsikud, nagu loomad. Olin siis eluperioodis, mil osalesin nii mõnelgi orgial, kuid see, mida ma sel nägin ja kogesin, ületas igasuguse piiri isegi minu jaoks. See ei olnud enam jumalateenistus ega vaimu puhastamine, see kõik oli saatanast. Mind üllatas, et need muidu intelligentsed inimesed langesid nii madalale,» sõnas laulja.
Aretha Franklini biograafi David Ritzi sõnul ei jätnud need kirikuorgiad ka Arethat puudutamata. Tulevane laulja oli vaid 12-aastane, kui ta oletatavalt ühe sellise orgia tagajärjel rasedaks jäi. Ta sünnitas 1955. aastal poja Clarence’i. Lauljanna teine laps Edward sündis 1957. aastal, vaid kaks kuud enne Aretha 15. sünnipäeva.
«Tal oli keeruline lapsepõlv, mille tõttu ta sai varaküpseks. Ta lauljakarjääri alguses otsisid tabloidid ta elust kõmulisi seiku ja neist puudus ei olnud,» kirjutas Ritz oma raamatus.
Kui Aretha oli 18-aatsane hakkas ta unistama lauljaks saamisest. Tema sõbraks ja mänedžeriks sai Ted White, kellega ta 19-aastasena abiellus. Kolm aastat hiljem sünnitas Aretha oma kolmanda lapse.
Lauljanna pereliikmete ja sõprade sõnul ei olnud White just hea mees. Olles abielus Arethaga, oli tal suhe veel mitme naisega ja ta külastas prostituute. White oli Aretha suhtes väga kontrolliv ja vägivaldne, kuna pidas lauljannat oma «rahakassaks».
Aretha Franklini hit «Respect» jõudis 1967. aastal muusikaedetabelitesse, tuues talle kuulsust, kuid ta eraelu oli väga keeruline. White jõi ja seda hakkas tegema ka Aretha, et unustada mehe vägivaldsus.
White’i ja Franklini tormiline abielu kestis üheksa aastat, nad lahutasid 1970. aastal.
«Aretha eitahtnud saada aru, et ta mees on vägivaldne. Üritasime ta silmi avada, kuid see ei õnnestunud. Aretha arvas, et kui ta pingutab, siis on tal ideaalne abielu. Ta ei tahtnud paati kõigutada ja nii ta kannatas, kuni paat ümber läks,» sõnas lauljanna vennanaine Earline ühes intervjuus.
Aretha oli pärast lahutust depressioonis tarbides palju alkoholi ja süües liiga palju. Ta üritas seda avalikkuse eest varjata, kuid kõmuväljaanded spekuleerisid ikkagi neil teemadel.
Aretha läks 1970. aastate keskel sõltuvusravile ja vabanes alkoholi liigtarbimise vajadusest, kuid ülesöömise hoogudest ta lahti ei saanud ja selle tõttu hakkas ta kehakaal kasvama. Lauljanna tunnistas mitmes intervjuus, et söömine aitab tal vabaneda ennasthävitavatest ja negatiivsetest mõtetest.
1978. aastal abiellus ta näitleja Glynn Turmaniga, kuid kuus aastat hiljem nad lahutasid.
1980. aastatel oli soulilaulja elus taas keeruline periood. 1979. aastal tungisid röövlid Aretha Franklini isa Clarence Franklini koju ja teda tulistati. Ta oli järgmised viis päeva koomas. Lauljanna isa suri 1984. aastal.
Aretha Franklini õde Carolyn ja vend Cecil surid 1980. aastate lõpul vähki.
Autobiograaf Ritzi sõnul kannatas Aretha aastaid alaväärsuse all, mis tekkis tal lapsepõlves. Ta ei vabanenud sellest ka siis, kui oli juba kuulus ja jõukas.
Väidetavalt suhtus Aretha Franklin oma rivaalidesse, Barbara Streisandi ja Diana Rossi, suure põlgusega, kuid samas kartis, et need lauljad on temast edukamad.
Aretha Franklin sõnas pärast Ritzi raamatu ilmumist, et tegemist on kõmulise teosega, milles on üks vale teise otsa.
Ritz jäi oma raamatus kirjas olevale kindlaks: «Ta idealiseeris oma elu, et see nii võigas ei oleks. Selline suhtumine aitas tal toime tulla hingeliste probleemide ja eluga, mis teda just ei hellitanud,» lausus autobiograaf.