:format(webp)/nginx/o/2018/08/23/11307830t1haed4.jpg)
ASMR ehk «peaorgasm» on levinuim kaasaegne tabletivaba meeleoluravim. Erinevate helide, visuaalide või puudutuste poolt tekitatud mõnujudin on veider ja müstiline samaaegselt. Kas oled seda kurikuulsat judinat tundnud? Loe, mida see tegelikult tähendab.
ASMR, ehk eesti keeles autonoomne meridiaani sensoorne reaktsioon, ütleb esmapilgul üpris vähe. Kõige lihtsam oleks seda kokku võtta mõnusa judinana, mis tekib teatud heli, puudutuse või visuaali kogemisel. Kuigi nähtust kirjeldatakse tihti «peaorgasmina» pole sellel seksuaalsusega kuigi palju pistmist.
Judin tekib tüüpiliselt peas, kaelas ja selja ülaosas liikudes selgroogu mööda alla. Sensatsiooni käivitajad jagunevad kolme kategooriasse: helid, puudutused ja visuaalid. Kõige laiemalt levinud mõnutunde tekitajaks on heli, millest populaarseim on sosistamise, pakendikrabina või küünteklõbina kuulamine. Visuaalide puhul tekib rahuldustunnet kontrollitud tegevuse korduva soorituse vaatamine, näiteks maalimine, või sarnaste objektide korrastamine. Puudutustest on enim levinud juuste harjamine, õrn massaaž, kaela katsumine, või lihaste pingutades venitamine ja lõdvestamine.
Internetis juba 2013. aastal meeletut populaarsust kogunud ASMR videod on ülimenukad senini ning aitavad inimestel vabaneda stressist või unehäiretest. Sellest on sotsiaalmeedias saanud suisa äri ning videote loojad teevad seda tihti elukutsena, nimetades end ASMR-kunstnikeks.
ASMR videod said alguse tundlike mikrofonide läheduses erinevate klõbisevate ehete katsumisel, pakendite krõbistamise-klõbistamise või küüntega erinevate materjalide katsumisest. Loomulikult käis tegevuse juurde selge ja vaikne sosin kus tihtipeale tegevust narreeritakse, või hoopis muudest asjadest vesteldakse.
Nüüdseks on ASMR võtnud hoopis uue suuna ning internetti on postitatud tuhandeid videosid. Populaarseimateks trendideks on näiteks külmutatud puuviljade või jääkuubikute söömine, limavideod ja seebilõikamine.
Teadlased on leidnud, et kõik inimesed ei ole võimelised ASMR kogemust saama. 2017. aastal tehtud uuringu põhjal on ASMR-kogemuse suutlikud inimesed avatumad uutele kogemustele ning ühtlasi ka palju neurootilisemad. Samal aastal läbi viidud teinegi uuring tõestas, et ASMR-i kogevate inimeste aju on teisiti üles ehitatud. Nende otsmikusagaras täheldati vähenenud funktsionaalset ühendust aju sensoorse poolega. Samas oli neil suurem ühendust suurajukoore teatud piirkondadega, mis vastutavad tegevotsuste eest ning puhkeasendi võrgustiku vahel. Teadlased spekuleerivad, et selline närvisüsteemide hajumine võib olla põhjuseks, miks ja kui tugevasti ernevad inimesed ASMR-i kogevad.
Teadlased on leidnud seose ka ASMR-i ja misofoonia vahel. Misofoonia on seisund, mille korral tekitavad teatud (korduvad) helid inimeses väga suurt ebamugavust, või suisa ärritavat tunnet. Misofooniat esile kutsuvateks helideks on väga sageli matsutamine ja erinevad suuhääled näiteks suudlemine. Teadlased arvavad, et kuna kahe erineva kogemuse esilekutsuvateks teguriteks on helid, on tegemist sama sensoorse kogemuse ekstreemselt erinevate külgedega. 2018. aastal läbi viidud uuring leidis, et 50% misofoonia käes kannatavatest inimestest kogevad ka ASMR-i.
See teadlaste poolt veel vähe uuritud nähtus murrab aga jõudsalt peavoolu ning seda hakatakse üha enam ärilistel eesmärkidel ära kasutama. Näiteks kasutavad ASMR sensatsiooni esilekutsuvaid helisid mitmed reklaamiagentuurid, või kunstnikud, kes alateadvusliku positiivse kogemuse abil enda tootele rohkem kliente püüda proovivad.
Nagu ikka, tasub olla ettevaatlik ning nautida vastutustundlikult!
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)