Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

NASA ootab 90 kummipardi kohta tagasisidet

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
NASA ootab 90 kummipardi kohta tagasisidet. Fotol Gröönimaa liustik
NASA ootab 90 kummipardi kohta tagasisidet. Fotol Gröönimaa liustik Foto: AFP / Scanpix

USA kosmoseagentuuril NASA ootab inimestelt tagasisidet 90 kollase kummipardi kohta.

Pardid lasti vabadusse Gröönimaa jääliustikel selle aasta septembris ja teadlased loodavad, et kummipardid ilmuvad mingil ajahetkel merele, kirjutab Helsingin Sanomat.

Siiani ei ole ühtegi parti leitud.

Teadlased soovivad partide abil uurida, kuidas Gröönimaa jääliustikud toimivad. Liustike pinnale tekib suvel suur hulk sulamisvett.  Suured sulamisveest tekkinud järved aga kaovad liustike pinnalt kiiresti.

Uurijate arvates võib sulamisvesi jõuda liustike sees olevate jääkoridoride kaudu merre. Kuid uurijatel ei ole veel kindlat tõendusmaterjali, kas see ikka on nii.

Teadlaste kinnitusel liigub vesi jää all mitmesse erinevasse suunda. Jääpraod ja –koridorid ei ole sirged, vaid keerulise ja käänulise ehitusega.

NASA teadlaste arvates mõjutavad sellised jäätorud mõjutada liustiku sulamiskiirust.

Kollased kummipardid pandi liustikes olevatesse lõhedesse ja jäädi ootama, millel ja kus need uuesti välja ilmuvad. Igal pardil on ka e-posti aadress, kuhu leidja saab pardist teada anda.

«Me ei ole partide kohta veel teateid saanud. Kui keegi leiab kasvõi ainsa pardi, on see meie jaoks suur läbimurre,» sõnas NASA uurija Alberto Behar.

Selle aasta suvel jäeti Gröönimaa ühele liustikule ka uue tehnoloogiaga lood, mis pandi samuti ühte sellisesse jääprakku. Lisaks loodimisele saab selle seadme abil teha kindlaks sulamise kiirust ja vee kaalu ning sellel on ka GPS.

«Loodi automaatsüsteem võimaldab saata uurijatele andmeid. Kuid ka see on alles jää sees ning on võimeline informatsiooni saatma alles siis, kui sealt välja tuleb,» selgitasid uurijad.

Tagasi üles