Mida kujutab endast maailma kõige suuremaks salaorganisatsiooniks peetav ühing päriselt?

Vabamüürlaste sümbol Foto: Wikimedia Commons

Vabamüürlaseid loetakse paljude kriitikute arvateks salaorganisatsiooniks, mis peidab end erinevate suurriikide valitsuses ning tõmbab niite endale kasulikus suunas. Aga vabamüürlaste enda kohaselt asjalood aga selliseid ei ole ning tegu on rohkem vennaliku ühingu kui pidevalt vandenõusid organiseeriva grupeeringuga.

Tallinnas, Tatari tänaval asuv Vabamüürlaste Eesti loož seletab enda kohulehel, kes või mis vabamüürlased päriselt on.

Üks suurimaid müüte, mis vabamüürlaste kohta käib, on see, et tegu on salaorganisatsiooniga. Kuigi see võis kunagi nii alguse saada, siis tänapäeval ei saa see nii olla juriidilistel põhjustel.

• traditsioonilised tunnustatud vabamüürlaste organisatsioonid - sealhulgas ka Eesti oma - on ametlikult registreeritud oma asukohariikides, neil on juriidilised aadressid ning avalikult teadaolevad tegutsemiskohad;
• organisatsioonid peavad oma tegevuses lähtuma asukohariigi seadustest ning vabamüürlikus õpetuses on sees ustavus oma asukohariigile ja selle seaduslikult valitud valitsusele;
• igal vabamüürlasel on õigus oma kuuluvusest vabalt rääkida, piiratud on vaid teiste kuuluvuse avaldamine - selle printsiibiga lähtutakse tänapäeva ühiskonnas tunnustatud nõudest kaitsta privaatseid isikuandmeid: inimese veendumustest ei tohi rääkida tema enda nõusolekuta;
• organisatsioonide üldised põhimõtted, tavad ja kombed on avalikkusele teada alates esimeste vabamüürlike organisatsioonide tekkest, internetist on lisaks vandenõuteooriatele võimalik leida ka tegelik sümboolika ja looži istungil toimuva kirjeldus;
• vabamüürlaste ainukeseks tõeliseks saladuseks on võtted ja sõnad, millest nad üksteist ära tunnevad ja  need on eelkõige enesekasvatusliku distsipliini alustoed, õpetades oma liikmetele vaoshoitust, leplikkust ja alandlikkust;
• vabamüürlaste ühendused on loodud oma liikmete arendamiseks isiksustena, organisatsioonil puuduvad täielikult igasugused religioossetele või ideoloogilistele ühendustele omased ühiskondlikud pürgimused ja eesmärgid.

Winston Churchill Foto: Scanpix

Iga vabamüürlane võib vabalt rääkida oma liikmelisusest ja paljud on seda ka teinud. Sobiv on siiski rääkida vaid omaenda liikmelisusest – nii jääb igale inimesele endale võimalus otsustada. Nagu mitmetes teistes ühiskondlikes või erialastes ühingutes on koosolekud kinnised, on ka vabamüürlike loožide istungitel osalemine võimalik vaid liikmetele. 

Vabamüürlaste rituaalid ja tseremooniad uute liikmete vastuvõtmiseks avaldati trükis esmakordselt juba 1723. aastal. Need sisaldavad ka vabamüürlaste traditsioonilisi äratundmisviise, mida kasutatakse istungitele sisenemisel oma identiteedi ja kvalifikatsiooni tõestamiseks. Need sisaldavad ka käepigistusi ja muid märke, millest on palju kirjutatud ja mida tänapäeval vaevalt et võib pidada tõelisteks saladusteks.

Millest sai alguse?

Vabamüürlus on kujunenud keskaegsetest ehitajate vennaskondadest Inglismaal. Neile katedraalide, kloostrite ja losside ehitajatele olid omased eetilis-usuline vaimsus, töötavade järgimine ja austamine ning tugev ühtekuuluvustunne.

Alates vähemalt XIV sajandist kutsuti ehitajate vennaskonna liikmeid Inglismaal vabamüürlasteks (freemason). Algliide «vaba» tähendas, et vennaskonna liikmed olid vabad mehed, mitte orjad. Hiljem hakkas see mõiste osutama vaimsele vabadusele. Vennaskonnad püstitasid endale tööpaikade lähikonda maju, mida kutsuti nimega lodge. Siit tuleb sõna loož, mille all mõistetakse tänapäeval vabamüürlaste kogunemiskohta ja organisatsiooni põhiüksust.

Benjamin Franklin on üks tuntumaid vabamüürlaseid. Foto: AFP / Scanpix

Vabamüürlaste kui ehitajatega hakkas XVII sajandi keskel liituma ka muude elukutsete esindajaid. Vabamüürlus arenes praktilisest müürsepatööst filosoofiliseks vennaskonnaks ja hakkas tähendama vaimset ehitustööd.

Tänapäevase vabamüürluse alguseks võib lugeda XVII sajandi lõppu ja XVIII sajandi algust Inglismaal ja Šotimaal. Nelja looži ühinemisel asutati Londonis 1717. aastal esimene suurloož. Vabamüürlus levis seejärel kiiresti  Iirimaal ja Euroopa mandriosas.

Vabamüürlusel oli XVIII sajandil suur mõju vabaduse ja humanismi aadete levimisele. Mitmed vabamüürlased olid valgustusaja ideede kandjad ja levitajad.

USA esimene president George Washington oli samuti vabamüürlane. Foto: Wikipedia

Vabamüürluse juures lähtutakse aususest, õiglusest ja vendlusest on need ideaalid, millest lähtutakse. Vabamüürlased tegelevad heategevusega, mis keskendub üldisele abivajajate toetamisele. Vabamüürlus ei anna valmis vastuseid, vaid püüab panna inimesi mõtlema, küsima ja otsima.

Tuntud liikmed

Läbi aegade on vabamüürlaste hulka kuulunud paljud suurmehed nagu George Washington ja Winston Churchill, kirjanikud Johann Wolfgang Goethe ja Rudyard Kipling, heliloojad Wolfgand Amadeus Mozart ja Jean Sibelius, teadlane sir Alexander Fleming, kosmonaut Buzz Aldrin jt.

Sümboolika

Vabamüürlaste loožides kasutatakse mitmesuguseid sümboleid, näiteks sirkel, vinkel, kellu, lood, põll.

Üks tuntumaid sümboleid on kõikenägev silm. Seda on kujutatud ka USA 1-dollarisel rahatähel (silm püramiidi tipus kolmnurgas) ja sellest inspireerituna Eesti vanal 50-kroonisel rahatähel – silm kolmnurgas.

Paljud tähtsad USA ja teiste maailma riikide linnade ehitised on tähistatud vabamüürlaste märkidega. Ka paljud keskajal ehitatud katedraalid kannavad vabamüürlaste vennaskona sümboolikat.

Pierre Charles L'Enfant Foto: Freemasons for Dummies

USA pealinna Washingtoni planeeris vabamüürlasest prantsuse arhitekt Pierre Charles L'Enfant. Selle tõttu on pealinna põhiplaanis (tänavate asetus) ja enamikul avaliku sektori hoonetel massoonlikud sümbolid.

Vabamüürlastel on rohkesti salajasi märke, näiteks sümboolne käepigistus või tervitus ja hädaabimärk.

Kuidas saada liikmeks? 

Vabamüürlaste organisatsioon on ise ennast täiendav. Looži liikmeks saab astuda sinna kuuluva kolme liikme soovitusel. Uurimiskomisjonis toimuva küsitluse järel hääletatakse liikmeks vastuvõtmise sobivust, kus kehtib ühehäälsuse põhimõte. Kandidaadist saab õpilasmüürlase astme järel täieõiguslik vabamüürlane. Liikmeksastuja annab tõotuse rituaali saladuse hoidmisest ja organisatsiooni eeskirjadest kinnipidamiseks. Tõotus ei sisalda midagi niisugust, mis oleks vastuolus liikmeksastuja kõlbeliste, ühiskondlike või rahvuslike õiguste või kohustega, olgu need millised tahes.

Vabamüürlaste organisatsiooni liikmeks olemine on üldjuhul eluaegne. Liikmeskonnast võidakse välja arvata juhul, kui liige on süüdi mõistetud kuriteos või ta tegutseb organisatsiooni eeskirjade ja põhimõtete vastu.

Liikmeksastuja peab olema vähemalt 21-aastane, usaldusväärne ja piisavalt sobiv mees.