Kas õiglus või liiga hilja? Vähki surev mees sai oma elu kaotamise eest valurahaks üle veerand miljardi dollari

Kohus määras Dewayne Johnsonile suure valuraha, aga see tema elu enam ei päästa

FOTO: AFP / Scanpix

USA kohus mõistis kooli haldustöötajale välja 289 miljoni dollari suuruse kompensatsiooni, kui tõestamist leidis fakt, et umbrohu hävitamiseks kasutatav kemikaal tekitas tal vähi.

Kuid vaatamata kaotusele kohtusaalis ja kohustusele see metsik summa välja maksta, sõnavad «Roundup» mürgi tootjad, et see on inimesele ohutu, vahendas Metro.

Kohus määras ohvrile Dewayne Johnsonile välja 289 miljoni dollari suuruse kahjutasu, kui tõestati, et mürki tootev firma Monsanto ei suutnud korralikult oma tootel välja tuua riske, mida «Roundup» kasutamine võib endaga kaasa tuua. Mürgi koostisosade hulka kuulub kõige enam kasutatavam aine herbitsiidne glüfosaata. Haldustöötaja advokaat ütles, et mehel diagnoositi 2014. aastal mitte-Hodgkini lümfoom, pärast seda, kui ta aastate jooksul suurtes kogustes kasutas «Roundupi» ning teist sarnast Monsanto poolt toodetatavad ainet «Ranger Pro-d».

Dewayne Johnson

FOTO: AFP / Scanpix

Monsanto asepresident Scott Partridge sõnas, et sajad uuringud on näidanud, et herbitsiit ei põhjusta vähki, ning et nende ettevõte kavatseb otsuse edasi kaevava ja toodet iga hinna eest kaitsta. Partridge sõnas Press Assocationile: ««Roundup» on ohutu olnud neli aastakümmet ja on ohutu ka edaspidi. Ei ole olemas ühtegi teaduslikult usaldusväärset asitõendit, mis tõestaks vastupidist».

«See on täiesti ohutu ning avalikkus ei peaks selle kohtuotsuse pärast muret tundma. See on üks nendest asjadest, mis peab läbima juriidilise labürindi, et me saavutaks lõpuks õiglase tulemuse. Teadus toote ohutuse osas on kindel,» lisas asepresident.

Töölispartei asejuht Tom Watson sõnas Twitteris, et kohtuotsusel on suur mõju Suurbritannia toiduahelale. «Roundup» on riigi kõige populaarsem umbrohumürk ning herbitsiitne glüfosaatat sisaldub enamates mürkainetes, mida riigi põllumajandussektoris kasutatakse.

Dewayne Johnson

FOTO: AFP / Scanpix

Keskkonnaaktivistid ütlevad, et umbrohumürk põhjustab vähki, kuid see väide on tootjate poolt ümber lükatud ning ka Euroopa liit lubab kemikaali kasutada. 2016. aastal tegid Maailma terviseorganisatsioon (WHO) koos ÜROga ühise uuringu, mille tulemusel leiti, et herbitsiitse glüfosaadi ning mitte-Hodgkini lümfoomi vahel on mõne uuringu järgi seos olemas, kuid suurem ja kõrgema kvaliteediga uuring näitas, et kemikaal seda haigust ei tekita.

Uuring viidi läbi pärast seda, kui Prantsusmaal asuv rahvusvaheline vähiuurimiskeskus, mis on WHO allüksus, sõnas 2015. aastal, et glüfosaat võib inimesele olla kantserogeene. 2017. aastal pikendas Euroopa liit viie aasta võrra litsentsi, mis lubab põllumajanduses glüfosaati kasutada.

Kohtusaalis öeldi, et Johnson kasutas umbrohumürki suurtes kogustes, kui töötas San Francisco lahe koolipiirkonnas. Kasutades kemikaali tuulises keskkonnas sattus mürk talle mitmel korral ka näkku. Ühel korral, kui voolik katki läks, pritsis ta end sellega täiesti täis. Reedel sõnas San Francisco vandekohus, et «Roundup» mängis Johnsoni vähkinakatumisel väga suurt rolli ning et ettevõte oleks pidanud paremini tagama, et võimalik mürgi kasutamise tagajärg ka pakendile märgitud on.

Dewayne Johnson ja tema advokaat pärast kohtuotsuse väljakuulutamist

FOTO: AFP / Scanpix

Vandekohus tõi ka välja, et tootjad olid tänu erinevatele uuringutele teadlikud kemikaali tekitavast ohufaktorist ning Monsanto ei suutnud adekvaatselt ohtu tootel välja tuua. Lisaks toodi välja, et Monsanto ametnikud käitusid toote riske teades, kuid seda ikkagi müües «pahameele ja kurjaga». Partridge aga jäi endale kindlaks, et enam kui 800 uuringut ja ülevaadet USAs ning mujal maailmas tõestavad, et glüfosaat ei põhjusta vähki.

Partridge ütles otsuse järel: «Vandekohus tegi otsuse, aga iga otsus, mida vandekohus ja kohtunik teevad, peavad põhinema ülekaalukal asitõendide hulgal, kuid sellest istungist läbi käinud asitõendid näitavad teaduslikku tõestust sellest, et glüfosaat ei põhjusta vähki. Selle vastupidiseks tõestuseks pole mitte ühtegi tõendit.»

«Me tunneme härra Johnsonile kaasa, vandekohus tundis talle kindlasti otsust tehes kaasa, aga see ei tohiks muuta seda, kuidas juriidilisi otsuseid tehakse. Need tuleks teha vastavalt asitõenditele,» lisas Partridge.

Elu24 maksab vihje eest tasu!

SAADA vihje

Loe ka neid

Tagasi üles