:format(webp)/nginx/o/2018/08/10/11170244t1h7fa5.jpg)
Vana-Roomas ei olnud keisriamet naljaasi, sest oli suur oht ühel või teisel viisil elu kaotada.
Kummaline põhjus, miks Vana-Rooma keisreid salamõrvati
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rooma riik kestis 1200 aastat, keisrid olid võimul 500 aasta jooksul, kuid 82 keisrist kaotas umbes 20 protsenti elu salamõrvari käe läbi, teatab livescience.com.
Kanada Ontario ülikooli ajaloolase Cornelius Christiani sõnul on Rooma keisrite mõrvadega seotud kummaline asjaolu, milleks on vihm või õigemini selle puudumine.
«Rooma armee sõltus farmeritest, kes nende jaoks toitu kasvatasid. Kui vihma oli piisavalt, oli ka toitu. Kui vihma nappis ja oli põud, siis võisid sõdurid nälga jääda. Toidu vähesus ajas mässama ja see võis viia isegi keisri mõrvamiseni,» selgitas ajaloolane.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/10/11170276t1h4cd8.jpg)
Christian uuris Prantsusmaalt ja Saksamaalt pärit fossiilseid puuringe, mis näitasid, milline oli kliima viimase 2500 aasta jooksul. Need puud olid alal, kus paiknesid kunagi Rooma piirikindlused.
Samuti tegi ta arvutimudeli, kui palju võis Rooma keisririigi ajal erinevatel aladel vihma sadada.
Kliimauuringule lisas ta faktid Rooma sõjaväe ülestõusudest ja keisrite mõrvamisest.
«Saadud andmed näitavad, et mida vähem sadas vihma ja oli põuda, seda suurem oli tõenäosus mässu tekkimiseks, millega võis kaasneda keisri kukutamine ja tapmine,» selgitas asjatundja.
Ta tõi näite, et 69. aastal pKr oli Rooma lääne- ja põhjapoolsetel piirialadel üsna vähe vihma ning siis kaotas salamõrva läbi elu keiser Vitellius.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/10/11170238t1h229a.jpg)
«Vitellius oli Rooma sõdurite seas austatud, kuid pika põuaperioodi tõttu oli süüa napilt. Lõpuks hakkas armee mässama, leidis aset vandenõu ja keiser tapeti,» lausus Christian.
Ajaloolane rõhutas, et keisrite mõrvamisel on siiski mitu põhjust, halb ilm koos vähese saagiga on vaid üks põhjustest.
Näiteks keiser Commodus, kes salamõrvati 192. aastal pKr, pidas end seadusest kõrgemal seisvaks. Paljusid häiris see, et Commodus läks ise Colosseumis areenile gladiaatoritega võitlema, andes enne gladiaatoritele käsu jääda kaotajaks.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/10/11170242t1h36f1.jpg)
«Commoduse tapmise puhul ei mänginud põud rolli, kuid üsna paljude keisrite tapmise juures mängis. Vana-Roomas oli keisriamet väga riskantne, kuna valitseja võis üsna kiiresti elu kaotada,» jätkas ajaloolane.
Salamõrvari käe läbi kaotas elu näiteks ka keiser Gaius Caligula, kelle tapsid 41 pKr pretoriaanidest ohvitserid, kes olid tema ihukaitsjad. Keiser Domitianus pussitati teenrite poolt surnuks 96. aastal pKr.
Keiser Caracalla tapeti ta kaaskonna poolt 217 pKr ja keiser Elagabaluselt võtsid 222 pKr elu sõdurid.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/10/11170249t1h4ff1.jpg)
Wikipedia andmetel kaotas mõrva tõttu elu vähemalt 26 Vana-Rooma keisrit.
Browni ülikooli ajaloolase Jonathan Conanti sõnul leidis Rooma impeeriumis keisrite mõrvu aset kõige enam kolmandal sajandil pKr. Rooma impeerium oli muutumas ebastabiilseks, inflatsioon suurenes, oli palju epideemiaid ja sisesõdu, mis kõigutasid stabiilsust.
«Kui veel lisada juurde klimaatilised tingimused, siis on näha, et osade keisrite mõrvad langevad kokku halva ilma ja vähese saagi perioodidega,» sõnas Conant.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/10/11170301t1h1411.jpg)
Vana-Rooma riik jalguneb kolmeks suureks ajajärguks. Legendi kohaselt sai see alguse 753 eKr, kui tekkis Rooma linnriik, mida hakkasid valitsema kuningad. Kuningate aeg kestis 509. aastani eKr.
Sellele järgnes vabariigi aeg, 509 – 27 eKr. Siis tuli keisririigi aeg, Lääne-Rooma kestis 27 eKr kuni 476 pKr ning Ida-Rooma oli 330 – 1453.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/10/11170267t1h45c3.png)