:format(webp)/nginx/o/2018/08/09/11167676t1h8f0c.jpg)
Saksamaal Potsdamis asuvast kunagise keiserliku palee Neues Palais (Uus palee) peidikust leiti üle 1000 erakirja, mis kuulusid Saksamaa viimasele keisrinnale Augusta Victoriale.
Lossi salapeidikust leiti Saksamaa viimase keisrinna rohkem kui 1000 kirja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leiu seas oli kirju, mille oli Augusta Victoriale saatnud ta sugulane, Ühendkuningriigi kuninganna Victoria, teatab The Guardian.
Saksamaa ja Preisimaa keisrinna Augusta Victoria (1858- 1921) oli abielus keiser Wilhelm II (1859 – 1941), keda peetakse Esimese maailmasõja lahvatamise peasüüdlaseks.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/09/11167679t1he23a.jpg)
Preisimaa paleede ja aedade fondi esindaja Samuel Wittweri teatel olid kirjad nii, nagu need kunagi keisrinnast maha jäid.
«Need kirjad näitavad, millist elu keisrinna elas ja kellega suhtles. Augusta Victoria oli tunnistajaks mitmele 20. sajandi alguse poliitilisele sündmusele,» sõnas Wittwer.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/09/11167681t1h3770.jpg)
Esimest maailmasõja lõppedes loobus keiser Wilhelm II troonist ja läks Hollandisse eksiili, kus ostis Doornis maja, milles elas oma elu lõpuni. Holland ei andnud teda Venemaast, Prantsusmaast ja Ühendkuningriigist koosnenud Antandile välja.
Sellega lõppes Saksamaal Hohenzollernite dünastia võim.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/09/11167676t1h8f0c.jpg)
Keisrinna Augusta läks oma mehega eksiili kaasa, jättes paljud isiklikud asjad maha, kaasa arvatud ka nüüd leitud kirjad.
Need kirjad leidsid juhuslikult lossi ruume kontrollinud isikud, kes märkasid seinaorvas peidikut.
«Selles lossis on mitmeid salapeidikuid, mida ei ole pikka aega avatud ja mida on raske märgata. Enne peidukoha avamist arvasime, et seal on vääriskive ja ehteid, kuid olid üllatavalt kirjad,» teatasid lossi hooldajad.
Potsdam oli Saksamaa kaheks jaotamise ajal Ida-Saksamaal. Ajaloolaste sõnul korraldasid punaarmeelased 1945. aastal selles lossis rüüstamise, viies kaasa palju väärtuslikku ja on üllatav, et nad seda salapeidikut ei avastanud.
Neli turvafirmat üritasid Neues Palais lossis olevat peidikut avada, kuid ebaõnnestusid. Lõpuks uuriti seda endoskoopkaamera abil, mis näitas, et see on tühi.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/09/11167685t1h899b.jpg)
Siis märgati, et peidiku juures on puidust salauks, mida on võimalik avada ja mille kaudu samuti peidikusse pääses. Ilmnes, et seal olid kirjad.
«Oli kaks puidust kasti, milles oli palju käsitsi kirjutatud kirju. Kõik kirjad olid algsetes ümbrikes,» sõnas Preisimaa paleede fondi esindaja Samuel Wittwer.
Ta lisas, et leitud kirju loetakse ja uuritakse, et saada selgus, kellega lisaks Briti kuningannale Victoriale Saksamaa viimane keisrinna veel suhtles.
Saksamaal avatakse novembris viimase keisri Wilhelm II tagasiastumise 100. aastapäeva näitus, kuhu need kirjad vaatamiseks pannakse.
Uurijad ei looda kirjade seast leida keisrinna kirju oma mehele Wilhelm II ja mehe kirju temale, kuna mitmete ülestähenduste kohaselt hävitasid nad pärast lugemist need kirjad, kuna kartsid kompromiteerimist ja salainfo leket.
Wilhelm II (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888–1918.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/09/11167692t1h94be.jpg)
Wilhelm II ja ta naisel Augusta Victorial oli seitse last, kellest kuus olid pojad ja üks oli tütar.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/09/11167682t1h4a05.jpg)