:format(webp)/nginx/o/2018/08/06/11160170t1h4940.jpg)
Itaalia Pompei arheoloogiapargis jätkuvad väljakaevamised, mille käigus on keskendutud niinimetatud Jupiteri maja (Casa Giove) puhastamisele vulkaanilisest tuhast.
Pildid ja video: arheoloogid uurivad Pompei Jupiteri maja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüdsete leidude seas on mitu 2000 aasta vanust seninägemata freskot ja huvitavaid terrakotavaase, teatab Daily Mail.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/06/11160168t1h3b96.jpg)
Arheoloogide sõnul kuulus praegu uuritav maja Pompei jõukale ja haritud mehele.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/06/11160189t1h86d2.jpg)
Arheoloogide teatel on neil praegu käsil väljakaevamised Pompei viiendas osas, kus nad on keskendunud Jupiteri majale. Seda maja hakati välja kaevama juba 18. – 19. sajandi vahetusel, nüüd seda jätkatakse.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/06/11160193t1h1712.jpg)
Leitud freskod on säilitanud oma algse värvi ning neil olevad inimesed, taimed ja muster on selgelt näha. Maja sai nime Vana-Rooma peajumala Jupiteri järgi, kuna üks esimesi leide sellest majast oli aias olevas pühamus asunud Jupiteri kujutav fresko.
Maja keskosas asus suur Rooma stiilis aatrium, mille ümber oli mitu suurt seinajoonistustega Kreeka stiilis ruumi.
«Maja tagaosas on pere eluruumid, osa sealseid freskosid on leitud varem, kuid maja avalike ruumide puhastamisel vulkaanilisest materjalist tuli veel väga huvitavaid freskosid esile. Nende tegemisel on kasutatud erksat punast, rohelist ja kollast,» teatasid arheoloogid.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/06/11160170t1h4940.jpg)
Pompei arheoloogiapargi direktori Massimo Osanna teatel on jälgi põlengust, sest osa freskodest on tules kannatada saanud.
«Jupiteri maja oli kunagi väga luksuslik hoone. Leiud näitavad, et see kuulus tõenäoliselt jõukale ja intelligentsele isikule, kes väärtustas oma kodus kunsti ja ilu,» lisas Osanna.
:format(webp)/nginx/o/2018/05/30/7871163t1h92d3.jpg)
Arheoloogide sõnul saavad nad igal kaevamisel uusi infokilde, millist elu elati Pompeis enne 79. aasta vulkaanipurset.
Jupiteri majast leiti lisaks freskodele ka terrakotavaase ja teisi anumaid, mitu terrakotast lõvipead, münte, klaas- ja metallesemeid ning katusekive.
Vesuuvi vulkaani purse 24. – 25. augustil 79. aastal pKr mattis lisaks Pompeile vulkaanilise sette alla Herculaneumi, Oplontise ja Stabiae. Vulkaanipurskega kaasnesid maavärin ja mudavoolud, mis samuti palju kahju tekitasid.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/06/11160166t1h2caa.png)
Vulkanoloogid peavad 1281-meetrist Vesuuvi seni piirkonnale ohuks, sest tegemist on tegevvulkaaniga, olles ainus selline vulkaan Euroopa mandriosas.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308109t1h027f.jpg)
Vesuuvi vulkaani purskega kaasnesid lõõmpilved, milles temperatuur ulatus 1000 kraadini ja mille kiirus oli kuni 700 kilomeetrit tunnis.
Looduskatastroofis hukkus umbes 30 000 inimest, kellest osade kehad on jäädvustatud kipsis, andes hukkunute välimusest mingi pildi.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/06/11160209t1h3892.jpg)
Pompei lubjakivist hooned on ehitatud 6.–5. sajandil, tuffhooned 4.–2. sajandil ja tellishooned 80. –30. aastal eKr. Pompei vanimaks osaks on kolmnurkne foorum ja dooria templi varemed, mis pärinevad 6. sajandist eKr.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/06/11160211t1h6b10.jpg)
Linna keskel piklikul foorumil asuvad basiilika, mis pärineb 2. sajandist, Jupiteri ja teised templid, turuhoone macellum ja kuuriahoone pärinevad 1. sajandist eKr. Välja on kaevatud palestra (2. sajand), odeion, mis on teater (5000 kohta, pärineb 1. sajandist eKr), vanim Rooma amfiteater (35 astet, 20 000 kohta, umbes 80 eKr), termid, hulk elamuid ja linnalähedasi villasid (alates 3. sajand eKr).
Niinimetatud Faunuse majast on leitud väärtuslikke mosaiike, näiteks Aleksander Suure lahing, Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast erootilisi seinamaale.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/06/11160210t1h31cb.jpg)