Pildid ja video: arheoloogid uurivad Pompei Jupiteri maja

Väljakaevamised Pompeis

FOTO: EPA/Scanpix

Itaalia Pompei arheoloogiapargis jätkuvad väljakaevamised, mille käigus on keskendutud niinimetatud Jupiteri maja (Casa Giove) puhastamisele vulkaanilisest tuhast.

Nüüdsete leidude seas on mitu 2000 aasta vanust seninägemata freskot  ja huvitavaid terrakotavaase, teatab Daily Mail.

Väljakaevamised Pompeis

FOTO: EPA/Scanpix

Arheoloogide sõnul kuulus praegu uuritav maja Pompei jõukale ja haritud mehele.

Väljakaevamised Pompeis

FOTO: EPA/Scanpix

Arheoloogide teatel on neil praegu käsil väljakaevamised Pompei viiendas osas, kus nad on keskendunud Jupiteri majale. Seda maja hakati välja kaevama juba 18. – 19. sajandi vahetusel, nüüd seda jätkatakse.

Väljakaevamised Pompeis

FOTO: EPA/Scanpix

Leitud freskod on säilitanud oma algse värvi ning neil olevad inimesed, taimed ja muster on selgelt näha. Maja sai nime Vana-Rooma peajumala Jupiteri järgi, kuna üks esimesi leide sellest majast oli aias olevas pühamus asunud Jupiteri kujutav fresko.

Maja keskosas asus suur Rooma stiilis aatrium, mille ümber oli mitu suurt seinajoonistustega Kreeka stiilis ruumi.

«Maja tagaosas on pere eluruumid, osa sealseid freskosid on leitud varem, kuid maja avalike ruumide puhastamisel vulkaanilisest materjalist tuli veel väga huvitavaid freskosid esile. Nende tegemisel on kasutatud erksat punast, rohelist ja kollast,» teatasid arheoloogid.

Väljakaevamised Pompeis

FOTO: EPA/Scanpix

Pompei arheoloogiapargi direktori Massimo Osanna teatel on jälgi põlengust, sest osa freskodest on tules kannatada saanud.

«Jupiteri maja oli kunagi väga luksuslik hoone. Leiud näitavad, et see kuulus tõenäoliselt jõukale ja intelligentsele isikule, kes väärtustas oma kodus kunsti ja ilu,» lisas Osanna.

Pompei arheoloogiapargi juht Massimo Osanna

FOTO: fotogramma / IPA/SIPA / fotogramma / IPA/SIPA/Scanpix

Arheoloogide sõnul saavad nad igal kaevamisel uusi infokilde, millist elu elati Pompeis enne 79. aasta vulkaanipurset.

Jupiteri majast leiti lisaks freskodele ka terrakotavaase ja teisi anumaid, mitu terrakotast lõvipead, münte, klaas- ja metallesemeid ning katusekive.

Vesuuvi vulkaani purse 24. – 25. augustil 79. aastal pKr mattis lisaks Pompeile vulkaanilise sette alla Herculaneumi, Oplontise ja Stabiae. Vulkaanipurskega kaasnesid maavärin ja mudavoolud, mis samuti palju kahju tekitasid.

Vesuuvi vulkaani purske ulatus (tumedaga)

FOTO: Wikipedia.org

Vulkanoloogid peavad  1281-meetrist Vesuuvi seni piirkonnale ohuks, sest tegemist on tegevvulkaaniga, olles ainus selline vulkaan Euroopa mandriosas.

Vesuuv

FOTO: Wikipedia.org

Vesuuvi vulkaani purskega kaasnesid lõõmpilved, milles temperatuur ulatus 1000 kraadini ja mille kiirus  oli kuni 700 kilomeetrit tunnis.

Looduskatastroofis hukkus umbes 30 000 inimest, kellest osade kehad on jäädvustatud kipsis, andes hukkunute välimusest mingi pildi.

Pompei ohvrid, kelle kehad on jäädvustatud kipsis

FOTO: ALESSANDRO BIANCHI / REUTERS/Scanpix

Pompei lubjakivist hooned on ehitatud 6.–5. sajandil, tuffhooned 4.–2. sajandil ja tellishooned 80. –30. aastal eKr. Pompei vanimaks osaks on kolmnurkne foorum ja dooria templi varemed, mis pärinevad 6. sajandist eKr.

Osa väljakaevatud Pompeist

FOTO: akg/Bildarchiv Monheim / akg/Bildarchiv Monheim/Scanpix

Linna keskel piklikul foorumil asuvad basiilika, mis pärineb 2. sajandist, Jupiteri ja teised templid, turuhoone macellum ja kuuriahoone pärinevad 1. sajandist eKr. Välja on kaevatud palestra (2. sajand), odeion, mis on teater (5000 kohta, pärineb 1. sajandist eKr), vanim Rooma amfiteater (35 astet, 20 000 kohta, umbes 80 eKr), termid, hulk elamuid ja linnalähedasi villasid (alates 3. sajand eKr).

Niinimetatud Faunuse majast on leitud väärtuslikke mosaiike, näiteks Aleksander Suure lahing, Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast erootilisi seinamaale.

Pompei fresko «Kolm graatsiat»

FOTO: akg-images / Tristan Lfranchis / akg-images / Tristan Lafranchis/Scanpix

Tagasi üles