Seksikas tantsutäht Marta Jorits: see, mis naisi tagasi hoiab, on hirm teiste arvamuse ees
Intervjuu ja fotod

Põlvast pärit 27-aastane Marta Jorits õppis omal ajal Tallinna Ülikoolis filoloogiat ja plaanis saada hoopis keeleõpetajaks. Täna aga lööb tantsija laineid koos isikliku tantsutrupiga Soomes ja treenib end Las Vegases. 

Kaunitar rääkis Elu24le, mis muudab tantsu nii ihaldusväärseks, kui oluline sealjuures on füüsiline vorm ja kas 30ndates eluaastates on tantsutrenniga hilja alustada.

Kuidas sa jõudsid tantsuni? Oled iseõppija?

Minu tantsutee algas võistlustantsuga Põlvas võistlustantsuklubis «Maarja». Tegelesin võistlustantsuga kuus aastat ja kahetsen siiani, et pooleli jätsin. Edasi keskendusin muusikakoolile ja mängisin viiulit, mis polnud pooltki nii hingelähedane. Peagi jõudsin tagasi taas oma kire juurde.

Kuidas sa said oma cheerleader`i kogemused? Kas seda teemat jätkad ka? 

Tegeledes mõnda aega cheerleadingu ja showtantsuga ning saades oma esimesed esinemised gogo-tantsijana klubides. Tol ajal ma veel tantsimist enese jaoks nii oluliseks ei pidanud, ega ka enese arendamist tantsijana.

Soome kolides, mil sõbrannad kõik eesti jäid, tekkis mõte leida Soomes elavaid tüdrukuid, kellega koos trennitada ja ehk esinemisigi leida. Sellest pisikesest ideest on tänaseks, umbes viie ja poole aastaga kasvanud välja Soome-eestlaste tantsu- ja treeningstuudio Dancest koos väga laialdase trennide ja tantsustiilide valikuga ja meie stuudio on trennikoduks olnud juba sadadele Soome-eestlastele.

Millist stiili sa ise praegu kõige enam harrastad?

Just Dancesti arenemisega seoses olen tundnud, et pean end põhjalikult arendama ka tantsijana ja seda mitte ühes stiilis. Olen kutsunud meile workshoppe ja kursuseid andma mitmeid treenereid erinevatest stiilidest: vogue, dancehall, reggaeton, twerk, hiphop, ballett ja nii edasi.. Käinud ise igal pool juurde õppimas ja ideid ammutamas - hetkel teen seda näiteks Las Vegases äärmiselt inspireerivate treenerite käe all. Kaks hooaega olen tantsinud Ibizal ja sealtki saanud väga palju inspiratsiooni ja see on lihvinud mind tantsijana palju.

Kuidas läheb su tantsutrupil?

Meie tantsurühm nimega Dancest Divas on selline huvitav nähtus, kus koos on nii eluaegsed tantsijad kui ka need, kes alles 30ndates on avastanud kire tantsu vastu. Me oleme rohkem pere, kui pelgalt trennikaaslased. Teeme ühiselt igasuguseid projekte, õpime koreograafiaid, disainime kostüüme, loome oma tantsuvideoid - naudime loomist ja loomingulisust. Käime ka esinemas.

Selle aasta alguses tegime esimesed sammud laienemiseks Tallinnasse, kuna mulle kirjutati kodumaalt tihti küsimusega - kas ka Eestis trenne anname. Nõnda me siis alustasime Eestis trennidega, küll üsna kaootilistega alustuseks - käin 2-3 korda kuus Eestis oma rühmale trenne andmas ja muul ajal püüan neile pakkuda esinemisi ja muid põnevaid projekte. Näiteks suvehiti «Kriminaal» muusikavideos astusid üles meie eesti diivad:

On sinna trenni lihtne pääseda?

Olen Soomes avanud grupi neile, kes on saanud inspiratsiooni alustada tantsimisega alles täiskasvanueas, kuid tahavad õppida stressivabalt ja rahulikus tempos, päris algusest. Sest kunagi ei ole selleks hilja!

Samas võtan superambitsioonikaid neiusid suurema tantsutaustata vastu ka edasijõudnute rühma, kui nad on valmis panustama palju aega ja energiat, et jõuda teistele järgi.

Seega - ei ole meie rühma pääsemine absoluutselt raske, puuduvad castingud ja kriteeriumid. Ainus, mida soovin, on suur tahe ja valmisolek alustada intensiivsete treeningutega gruppi tulemise hetkest.

Milline on su meeldejäävaim esinemiskogemus? 

Minu meeldejäävamaid esinemiskogemusi on ilmselt Ibiza suvedest. Tõeliselt ahhetama panevad kostüümid, meikarid, soengutegijad - kogu tiim töötab mitu tundi sinu kallal enne kui lavale astud. Eredamalt on südamesse jäänud näiteks Woomooni, Cathylicious by Cathy Guetta ja Nikki Beachi esinemiskogemused. 

Mis teeb tantsu keeruliseks? 

Ma usun, et tantsu teeb keeruliseks painduvuse puudumine. Kuid enamatel juhtudel - piisavalt kaua selle kallal töötades on võimalik ka saavutada soovitud tulemus. Minu elu esimene harkspagaat tuli näiteks 26-aastaselt.

Enne seda olen kasutanud alati vaid käärspagaati, sest arvasin nooremana, et kui sa ikka iluvõimleja ei ole olnud, siis jääb harkspagaat kaugeks unistuseks. Kuid tegelikult on küsimus selles, kui palju oled sa valmis millegi nimel pingutama, oma mugavustsoonist välja tulema.

Mis teeb tantsu aga nii ihaldusväärseks?

Ihaldusväärseks peetakse tantsu ilmselt seetõttu, et see annab kauni rühi, enesekindluse, nõtke liikumise ja hea vormi. Minu enda jaoks on tants ja liikumine üleüldiselt midagi nii loomulikku, ilma milleta ma oma elu ette ei kujutaks. Ja seda naljakal kombel just nüüd, täiskasvanueas.

Nooremana see nii oluline ei tundunud, sotsiaalne elu ja varakult tööleminek tundus palju põnevam. Kuid võin öelda, et olen iseennast kõige rohkem tundma õppinud ja nö «loonud» just läbi tantsimise ja seda alles peale 23ndat eluaastat. 

Milline muusikastiil sind käivitab?

Kuulan muusikat absoluutselt seinast seina. Et suudaksin luua koreograafiat või tantsida ideaalselt järgi kellegi teise koreograafiat, peab mul muusikaga tekkima mingisugune eriline side - selline, et laulu kuulates ja kava visualiseerides tekib kananahk.

Ja neid laule on läbi aegade olnud väga erinevates žanrites - Metallicast Sade’ni, House-muusikast RnB- ja Michael Jacksonini. Ma olen väga avatud absoluutselt igasugusele žanrile, kui leian loost selle miski, mis mind kõnetab.

Mis on su lemmiklaul hetkel?

Hetkel on mul päevakorras sellised laulud. Olenevalt meeleolust on need järgmised:

Calvin Harris & Dua Lipa - One Kiss (R3HAB Remix) 

Guns N’ Roses - Don’t Cry

Ariana Grande - Dangerous Women

Michael Jackson - Liberian Girl

Kui oluline on tänapäeval tantsija füüsiline vorm? 

Füüsiline vorm on oluline, sest mida rohkem on inimene treenitud, seda teravamad, täpsemad ja koordineeritumad on tema liigutused. Lisaks annavad treenitud lihased parema rühi. Ka teatud stiilid nõuavad vastupidavust eri lihasgruppides - vogue nõuab tugevaid käsi, dancehall on paljuski poolkükkis tantsimine, mis eeldab tugevaid reisi ja tuharat ja nii edasi. 

 

✨🥂

A post shared by Marta Jorits traveldance🇪🇪🇫🇮🇺🇸 (@martajorits) on

Teiseks on vastupidavus oluline esinemisel - et sa jõuaksid teha oma seti lõpuni maksimaalse poweriga, mitte nii, et alustad energiliselt aga oled kahe minuti pärast juba kustunud. Vahel tuleb esitada mitu kava järjest ja see võtab hingetuks isegi minu, kes ma hooajal vältel teen igapäevaselt 3-5 trenni. 

Seega jah - füüsiline vorm on oluline, mis puudutab treenitust, vastupidavust ja lihastoonust. Ja selleks tõin ma meie tunniplaani ka Kangoo Power treeningu - hüppesaabastel, mis arendab tohutult hästi vastupidavust, tasakaalu ja lihaseid. 

Kas oled puutunud kokku naistega, kes muretsevad oma keha pärast ülearu, ega julge seetõttu tantsida?

Ma pigem ütleksin, et ma pole kohanud naist, kes poleks mures oma kehakaalu- ja kuju pärast. Peenemad neiud muretsevad, et neil pole piisavalt kurve, kurvikad aga, et pole piisavalt peenikest pihta.

Tantsida saab absoluutselt igasuguses kaalus ja kehakujus, see mis neid tagasi hoiab on hoopis hirm teiste arvamuse eest. Mõeldakse, et enne ma võtan alla ja siis lähen trenni - mulle on tõesti seda mitmeid kordi öeldud. 

 Kuid tegelikult tuleks kõigepealt aktsepteerida oma keha ja selle eest hoolitseda tervisliku mitmekülgse toitumise ja nauditava liikumisega, mitte piitsutada enese vihkamise ja dieetidega. Mina tantsijana olen elimineerinud oma menüüst teadlikult näiteks alkoholi, suhkru, nisutooted ja rämpstoidu -95% ajast - ja mul on piisavalt energiat ja tervist, et teha suurel hulgal trenni.

Kindlasti on mitmetes klubides ja ka castingutel üheks kriteeriumiks mõõdud ja see on kahjuks paratamatu. Samas võin julgelt öelda, et on ka kohti, kes lähtuvad tantsija oskustest rohkem.

Mõned tööpakkujad eelistavad rinnakaid, teised blonde, kolmandad otsivad midagi massist eristuvat. Ka plus-suuruses modellidel on palju tööpakkumisi, twerki on supersaledatel lausa keeruline harrastada. Kõige olulisem on õppida end hindama ja armastama oma puuduste ja plussidega ning enesekindlalt liikuda selle suunas, mida sinu süda soovib teha. 

Kuidas sa selle kõige juures lõõgastud?

Täielikult lõõgastun ma üksi olles. Kuna elan väga palju suure melu sees ja olen sisemiselt suurt privaatsust vajav inimene, siis mu unistuste lõõgastumise koht on minu enda tantsusaal, kui ma olen seal ihuüksi paar tundi ja mediteerin kas tantsides või lihtsalt lebades, telefon kaugel ja hääletu peal.

Samuti lõõgastun ma hästi pikkadel jalutuskäikudel iseenda ja oma mõtete seltsis, värskes õhus. Aga reisimine pigem väsitab mind, sest sellest tulebomakorda puhata. 

Sul on 4-aastane tütar. Kas Su lapsest tuleb ka tantsutäht?

Minu laps on tantsusaalis poole kohaga elanud juba sellest hetkest saadik, mil ta mu kõhus kasvama hakkas. Tema jaoks ei eksisteerigi muud elu kui tantsimine. Siin Las Vegaseski käib ta neli korda nädalas tantsutrennis - tema enda suure nõudmise peale ja need päevad, mil trenne ei ole, on stressirohked, sest siis ta aina küsib millal ometi on tema trenniaeg!

Tema sõbrannad on kõik tantsutrennidest ja veidi vanemate pealt õppis ta hundiratta, kätelseisust silda mineku ja kõik versioonid spagaatidest juba kolmeaastasena. Nii pisikeste trennis me loomulikult veel neid asju ei tee veel, kuid tundub küll, et tema on juba arvestatav tantsija varem, kui mina alles oma esimesse tantsutundi läksin. 

Kui tihti sa käid oma sünnilinnas Põlvas?

Elan Soomes, kuid tänavuse suve veedan Ameerikas ringi reisides ja tantsijatelt ning tantsustuudiotest inspiratsiooni ammutades. Kuna meie tantsustuudio kevad- ja sügishooaeg kõikide trennide, lõpupidude, esinemiste, projektide ja kahe riigi vahet sõitmistega on intensiivne, siis suve tahan veeta alati välismaal kas esinedes või inspireerivates tantsustuudiotes end arendamas käies.

Eestis hakkan ma sügisest andma trenne regulaarselt - reedeti ja laupäeviti, iga nädalavahetus eestisse sõites. Oma kodulinna Põlvasse satun ehk 3-4 korda aastas ja selleks, et oma sugulasi külastada.

Mida sa soovitaks algajale, kes ei ole kunagi tantsinud?

Kõigepealt tahaksin ma soovitada kõikidele emadele - pange oma laps huviringi, sellisesse, mis teda huvitab. Ideaalis lausa mitmesse, sest siis kujuneb lõpuks ka tema tõeline kirg, ning need teised ei jookse samuti mööda külgi maha. Ja olge püsiv ning järjepidev  - isegi kui lapsepõlves laps teid ei täna, siis täiskasvanueas teeb ta seda kindlasti! 

Kui ma peaksin valima kas enda või lapse treeningu ning muu väljamineku või tegevuse vahel, siis ma valin alati esimese - meie treeningud. Kõik on tegelikult valikute küsimus.

Kuid mida ma soovitaksin algajale tantsijale - täpselt nii palju kui sa sisse paned, nii palju ka välja võtad! Ehk siis - never miss a chance to dance! (Ära kungi loobu võimalusest tantsida!) Sest aasta pärast oled sa õnnelik, et alustasid.

Ja iga algus võib olla konarlik, olen seda korduvalt tundnud. Kuid taganemine või poolelijätmine pole tantsu puhul minu jaoks valik, seega pusin täpselt nii kaua, kui on vaja!

Ja iial ärge muretsege selle pärast, mida teised arvavad - et sa pole piisavalt hea, ilus või vormis. Kes tahab - see leiab alati sinus midagi, mille üle nuriseda ja kui ei leia, siis mõtleb välja. Kuid see on tema aeg ja energia, mida ta kulutab, samal ajal kui sina kulutad oma aega ja energiat tantsusaalis, et saada paremaks! 

Tagasi üles