:format(webp)/nginx/o/2018/08/01/11147804t1h790a.jpg)
Teadlased ja paranormaalsete nähtuste uurijad on üritanud juba üle 100 aasta lahendada mõistatust, miks kurikuulsas Bermuda kolmnurgas laevad ja lennukid kaovad.
Briti teadlaste arvates on Bermuda kolmnurga laevade kadumiste taga «tapjalained»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastakümnete jooksul on välja käidud mitmeid teooriaid, nüüd pakkusid oma selgituse Briti Southamptoni ülikooli uurijad, kelle arvates saavad sellel merealal laevadele saatuslikuks 30-meetrised «tapjalained», teatab news.com.au.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/01/11147794t1h2a1f.jpg)
Bermuda kolmnurk, mida tuntakse ka Saatana kolmnurgana, on 700 000 ruutkilomeetri suurune mereala Atlandi ookeanis, mis asub Bermuda saare, Puerto Rico loodetipu ja Florida poolsaare lõunatipu vahel. Seal on viimase 100 aasta jookusl jäänud kadunuks sadu laevu ja kümneid lennukeid, nõudes rohkem kui 1000 inimese elu.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/01/11147827t1h373b.png)
Brittidel valmis sel teemal ka dokumentaalfilm «The Bermuda Triangle Enigma,» milles nad kirjeldavad neid laineid ja näitavad meresimulaatori abil, milliste lainetege tegemist on.
Teadlaste sõnul on neil niinimetatud tapjalainete kohta võrdlemisi vähe informatsiooni. Nende jälile jõuti alles 1997. aastal satelliidi abil, kui neid märgati Lõuna-Aafrika ranniku lähistel. Osa neist «tapjalainetest» olid 30-meetrised ja kõrgemad.
Briti teadlastemeeskond ehitas ka laeva USS Cyclops mudeli. See laev kadus Bermuda kolmnurgas 1918. aastal, lastiks mangaanimaak. Alus pidi seilama Brasiiliast USAsse Marylandi Baltimore’i, kuid sinna ei jõudnud. Koos laevaga jäi kadunuks 309 meeskonnaliiget ja reisijat.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/01/11147830t1h63d0.jpg)
USS Cyclopsi mudeliga tehtud laborisimulatsioon näitas, et just väga kõrged ja võimsad lained võisid talle saatuslikuks saada.
Southamptoni ülikooli ookeaniteadlase Simon Boxalli arvates tekib Bermuda kolmnurga alal aegajalt kolm tugevat tormi korraga, tekitades ebatavaliselt kõrgeid ja tugeva purustusjõuga laineid.
Ta lisas, et kui neid laineid on mitu, siis ei ole neil probleem ka väga suurt ja tugevat laeva kahjustada, mis selle tagajärjel upub.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/01/11147795t1ha71a.jpg)
«Tavaliselt tekivad tormid põhja- ja lõunakaares, kuid kui lisada siia veel torm, mis on tekkinud Florida lähedal, siis on kindel, et laevade jaoks muutub see mereala ohtlikuks. Sealsed lained on kõrged ja võimsad, murdes laevu nagu tikke pooleks. Mida suurem laev, seda enam võib laine ta hävitada. Väiksemad laevad on fleksibiilsemad ning võivad selles «pesumasinas» isegi pääseda. Kui laev on «tapjalaine» haardes, võib ta uppuda 2 – 3 minutiga,» selgitas teadlane.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/01/11147803t1hc3a5.jpg)
Siiski on ka skeptikuid, kelle arvates ei annab briti teadlaste «tapjalained» lõplikku vastust, miks laevad Bermuda kolmnurga kaovad. Lisati, et uus teooria ei selgita seal lennanud lennukite kadumist.
Bermuda kolmnurga lugudest ja legendidest hakkas meedia laiemalt kirjutama 1950. aastatel. 1950. aastal ilmus USA väljaandes Miami Herald, lugu, kuidas sellele merealal on mitu laeva kadunud. 1952. aastal kirjutas ajakiri Fate sealsetest dramaatilistest laevade ja lennukite kadumisjuhtumitest. Hiljem on ilmunud kümneid raamatuid ning tehtud dokumentaalsaateid ja -filme laevade ja lennukite kadumistest bermuda kolmnurgas.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/01/11147805t1he953.jpg)
Üks kuulsamaid on 1945. aastal aset leidnud juhtum, milles kadus Bermuda kolmnurga kohal lennates viis USA õhujõudude pommituslennukit, mis olid treeninglennul.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/01/11147826t1h1dd7.jpg)
Lisaks nüüdsetele «tapjalainetele» on Bermuda kolmnuga saladuslikke laevade ja lennukite kadumisi selgitatud maakoorest pärit metaanhüdraadi, vee tiheduse vähenemise, ebatavalise äikese, vesipükside, korallriffide ning veel paljude asjade abil, millest osad on utoopilised, kaasa arvatud tulnukad ja paralleelmaailm.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/01/11147801t1h4eda.jpg)
Osa uurijaid on seisukohal, et nii laevad kui lennukid satuvad niinimetatud elektroonilise udu haardesse, mis mõjutab navigeerimisseadmeid. Kuna selle mõjul võetakse vale kurss, viib see lõpuks hukkumise ja teadmata kadumiseni.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/01/11147804t1h790a.jpg)
Meteoroloogide arvates mõjutavad nimetatud mereala kuusnurksed pilved, mille tõttu tekib väga tugev tuul ja torm. Nende pilvede mõjul tekkinud lained ulatuvad 14 – 15 meetrini ja võivad laevu uputada. Lennukitele aga saab saatuslikuks väga tugev tuul.
Austraalia teadlane Karl Kruszelnicki on veendunud, et 1945. aastal kadunud viiele USA sõjalennukile sai saatuslikuks võimas torm, milles piloodid lennuki üle kontrolli kaotasid ja koos lennukiga ookeani kukkusid.
Üks värskem lennuki kadumise juhtum Bermuda kolmnurgas leidis aset 2017. aastal. Ameeriklanna Jennifer Blumin, ta kaks last ja piloot Nathan Ulrich lendasid Puerto Ricost tagasi koju USAsse Floridasse. Nende väikelennuk MU-2B kadus radariekraanilt Bahama saarestiku Eleuthera saarest 59 kilomeetri kaugusel idas. Lennuk oli kadumise ajal 7,3 kilomeetri kõrgusel ja lendas kiirusega 555 kilomeetrit tunnis.
Lennukit ja selle pardal olnuid otsiti, kuid ei leitud.