/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/07/31/11138296t1h1a2a.jpg)
Santorini saarel, Kreekas töötavad eeslid on paksude turistide vedamisest ja ületöötamisest invaliidistumas. See trend ei ole vähenemas, kuna ülekaaluliste turistide hulk on vaid suurenemas.
Ülekaalulised turistid invaliidistavad neid transportivaid eesleid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puhkuste kõrgperioodil maist oktoobrini reisivad tuhanded ja tuhanded inimesed idüllilisele Vahemere saarele, et vaadata populaarseid valgeid maju ning ratsutada eeslitega mägedesse. Santorini on tuntud enda künkliku maastiku poolest ning traditsiooniliselt on kasutatud just eesleid, et inimesi viia kohtadesse, kuhu sõidukid ei pääse, eriti just pealinna Firasse.
/nginx/o/2018/07/31/11138302t1h6248.jpg)
Kuid loomakaitseaktivistid sõnavad, et üha kasvava ülekaalulisuse ning pikkade tööperioodide jooksul, mil eeslid peavad töötama seitse päeva nädalas ilma peavarju, puhkuse ning veeta, tekivad loomadel selgroovigastused ning lahtised haavad ebasobivatest sadulatest, vahendas The Sun.
Heategevusastutused sõnavad, et kuna aastate jooksul on paksude turistide osakaal suurenenud, tähendab see, et kohalikud püüavad oma loomadest maksimumi välja võtta, aretades eesleid muuladega, et saada suuremad ja tugevamad loomad, kes suudavad kauem raskeid koormaid kanda.
«Aidake Santorini eesleid» heategevusorganisatsiooni esindaja sõnas: «Soovitavalt peaksid loomad kandma mitte rohkem kui 20% enda kehakaalust. Paksud ja ülekaalulised turistid ning ilma varjus olemata töötamine, vee puudus, kuumus ning 568 munakivist astet just neid probleeme tekitavadki. Siin peaks olema kaalupiirang. Eeslite puhul ei tohiks see olla rohkem kui 50 kilo. Aga kes selle paika paneb ja kes vastutab, et sellest ka kinni peetakse? Nüüd peavad kohalikud ettevõtjad kasutama segatõulisi muule, kuna eeslid lihtsalt ei ole piisavalt tugevad.»
/nginx/o/2018/07/31/11138300t1h2d0e.jpg)
42-aastane Christina Kaloudi kolis saarele Kreeka pealinnast Ateenast kümme aastat tagasi ning asutas Santorini loomade hoolekande liidu, et aidata ületöötanud eesleid. Ta ütles, et viimase kümne aasta jooksul on ülekaaluliste Ameerika, Venemaa ja UK turistide hulk kolmekordistunud.
Pealtnägijad tunnistavad, et eeslid läbivad iga päev neli või viis korda 520-st munakivist koosneva teekonna mäe otsas asuvasse Fira linna, tehes seda kuni 30 kraadises palavuses, ilma puhkamata, ilma päikese käest kaitset saamata, ebasobiva sadula ning ilma veeta.
/nginx/o/2018/07/31/11138338t1h8ddc.jpg)
Christina rääkis: «Puhkuseperiood saarel on nüüd pikem kui kunagi varem, mis tähendab, et eeslid töötavad terve aasta läbi. Kui nad ei vii turiste mäest üles, siis nad transpordivad raskeid ehitusmaterjale või ehitusprügi. Siin on ka mõned omanikud, kes peavad sanktsioonidest kinni, kuid üldiselt kasutatakse eesleid seni, kuni nad enam töötada ei jõua. Nad peavad töötama kohutavates tingimustes ilma piisava vee, peavarju ning puhkuseta ning siis ma leian nad enda maja juurde kinniseotuna, vaevu elus.»
2008. aastal sõlmiti saarel rahvusvaheline hobuslaste reeglistik, mille üheks allkirjastajaks oli ka UK eeslite varjupaik. Aga kuna reeglistiku sõlmimise järel ei määratud saarele järelvaatajat, kes garanteeriks, et sellest ka kinni peetakse, kasutavad kohalikud ettevõtjad oma loomi seni, kuni nad on võimelised töötama.
Ja Christina rääkis, et kui eeslid ei ole enam suutelised tööd tegema, siis nad lihtsalt hüljatakse või lükatakse mäejalamilt alla.
«Eeslid on väga vastupidavad loomad ja jätkavad seni kuni nad vähegi suudavad. Seega kui nad tulevad minu juurde sellises olekus, on mul nende vastu tohutu suur austus. Mul on siin praegu 15-25 eeslit, aga ma olen õnnelik, kui inimesed nad siia toovad, sest tavaliselt jäetakse nad kuskile surema või tapetakse, sest omanikud ei taha maksta, et neid magama panna. Nad teavad, et mu varjupaik on siin,» rääkis Christina.
/nginx/o/2018/07/31/11138301t1hcdf6.jpg)
«Mõne jaoks on siia tulek nende viimane teekond, sest nad on vaid mõne tunni kaugusel surmast. Paljud inimesed ei hooli loomade heaolust, kuid tänu sotsiaalmeediale on loomade koormamist palju raskem varjata. Me ei taha, et kohalikud lõpetaksid elatise teenimise või eeslite kasutamise, vaid et nad hoolitseksid nende eest inimlikul viisil,» lisas ta.
1969. aastal UK-s asutatud eeslite varjupaik on samuti saarel toimuval silma peal hoidmas. Varjupaiga kõneisik sõnas: «Eeslite varjupaik ei soovita eeslite ega muulade kasutamist turismivaldkonnas. Eeslite varjupaik on korduvalt väljendanud Santorini saarel elavate eeslite töötingimuste pärast muret. Jätkuvalt on probleemiks reeglite rakendamine ning eeslitele päikese eest varju leidmine, vähene vesi, ületunnid ning ülekoormus.»