Teadlased avastasid, et Giza Suure püramiidi sügavuses on elektromagnetilise kiirgusega alad

Giza platool asuv Suur ehk Cheopsi püramiid

FOTO: Mohamed abd el Ghany / Reuters/Scanpix

Iidsed egiptlased ehitasid Kairo lähedasele Giza platoole sajandeid tagasi mitu püramiidi, mille saladusi üritavad teadlased seni lahendada.

Suurim neist on Suur ehk Cheopsi püramiid, mida hiljuti uurisid Saksamaa  Hannoveri laseruuringute keskuse ja Venemaa Peterburi ITMO ülikooli füüsikateadlased, teatab newsweek.com.

Teadlastemeeskond uuris teoreetiliselt, kuidas Suur püramiid reageerib elektromagnetilisele kiirgusele ehk elektromagnetlainetele, mille seas kõige väiksema sagedusega lained on raadiolained.

Giza platoo Suur ehk Cheopsi püramiid

FOTO: MARWAN NAAMANI / AFP/Scanpix

Nad tegid arvutimudeli uurimaks, kas püramiid käitub raadiolainete korral nagu resonaator. Resonaator on keha, mis hakkab välise mõjutuse tõttu võnkuma.

Arvutused näitasid, et kesklaine lainepikkustel 200-600 meetrit põhjustab püramiidis resonantsi.

Selle alusel leiti, et see 137 meetri kõrgune struktuur tõenäoliselt koondab oma sisekambrites ja jalamis elektromagnetilist energiat.

Kuna püramiidi ehituslike omaduste kohta nappis infot, pidid teadlased arvutuste tegemisel kasutama eeldusi.

«Näiteks eeldasime, et sees ei ole tundmatuid õõnsusi ja tavapärase lubjakivi omadustega ehitusmaterjal on püramiidis nii väljas kui sees ühtlaselt,» teatas Venemaa teadlane Andrei Evljuhhin.

Giza platoo Suur ehk Cheopsi püramiid

FOTO: akg / Bildarchiv Steffens / akg / Bildarchiv Steffens/Scanpix

Suures püramiidis on mitu ruumi, millest üks oli algselt mõeldud vaarao Cheopsi ja teine ta naise matmispaigaks. On veel kolmas kamber, mis asub sügaval püramiidi all. 

«Elektromagnetlained on kõige tugevamad kambrites. Kaasa arvatud neis kahes kambris, millest üks on sügaval ja teine jalami lähedal,» lisasid teadlased.

Füüsikud loodavad seda avastust silmas pidades luua uusi nanoosakesi, mida saab kasutada näiteks arvutites ja päikesepaneelides. 

Püramiidi uurinud vene ja saksa füüsikute sõnul ei teadnud iidsed egiptlased elektromagnetlainetest mitte midagi ning seega ei saa järeldada, et püramiid ehitati just neid laineid silmas pidades.

Vana-Egiptuse vaarao Cheops lasi selle püramiidi ehitada umbes 2551–2471 eKr. Algselt 146 meetri kõrgune püramiid on ehitatud tasandatud kaljule ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule.

Giza Suur ehk Cheopsi püramiid

FOTO: Rights Managed / Mary Evans Picture Library/Paul/Scanpix

Püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehitati uus hauakamber. Esimene on maa-alune hauakamber, mis on 30 meetrit allpool maapinda ja mis on raiutud püramiidi alla kaljusse.

Teine hauakamber, mida nimetatakse kuninganna kambriks, asub 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamist, olles täpselt tipu all. 

Kolmas hauakamber, mida seostatakse vaaraoga, on 42 meetri kõrgusel maapinnast, asudes püramiidi teljest mõnevõrra lõunas.

Tagasi üles