/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
/nginx/o/2011/10/17/797712t1heafe.jpg)
Kui Jan Uuspõllule sai selgeks, et näitemäng temast ja tema elust meedias üle jõu käib, soovitas ta lugu mängida näidendi autoril Rein Pakul. Mõte sündis aga kümme päeva enne esietendust.
Uuspõllu migreenialoo tegi Rein Pakk ümber kümne päevaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein Pakk - näitleja, näitekirjanik ja lavastaja rääkis, kuidas kümne päevaga jõudis kohale otsus etenduses mängida, tekst ümber vormida ning ka pähe õppida. Selle lühikese aja sisse pidid mahtuma kõigele lisaks ka proovid.
«See, et olen teksti autor ja lavastaja ei tähenda, et oleksin ka koheselt võimeline astuma näitlejarolli,» märkis Pakk. «Tekst tuli ümber teha, püsides monokomöödia reeglistikus, et mina räägin Janist. Ei olnud korrakski mõttes, et peaksin mingil viisil Jani mängima.»
Pool teksti tuli ümber teha
Ümberkirjutamine tähendas muu hulgas ka seda, et osa teksti jäi välja ning uusi sketše tuli juurde luua. Ligikaudu pool algupärasest tekstist jäi näidendi tekstiosasse siiski alles. «Ülejäänu sündiski selle kümne päeva jooksul,» täheldas Pakk.
Lisaks materjaliga töötegemisele pidi Pakk leidma aega ka proovideks, mis tõstatas küsimuse, kas laval tuli ka improviseerida. «Tegelikult oli improvisatsioonil Tallinnas toimunud esietendusel väga väike roll. See, mis oli kirjas n-ö stsenaariumis, sai kõik ka ette kantud,» vahenas Pakk.
Lugu on jätkuvas arengus
Tulevikule mõeldes lisab Pakk, et kindlasti pärast mõningat aega mängimist suureneb ka improvisatsiooni osakaal ning ühiskondlikul tasandil toimuvad põnevad sündmused saavad jooksvalt teksti lisatud. «Kuna tükk räägib meid ümbritsevast sotsiaalsest elust ja kui etenduse repertuaarisoleku aja jooksul peaks kuskil midagi põnevat toimuma, saab selle jooksvalt loo teksti põimida küll,» lubas Pakk.