HISPAANIA: Palverännakul Camino de Santiagos

Palveteekond Camino de Santiagos. Foto: TopFoto/SCANPIX

Sarnaselt keskajaga on tänapäevased palverändurid praegugi eri Euroopa paikadest pidevalt teel paavst Aleksander III poolt pühaks linnaks kuulutatud Santiagosse.

Santiago de Compostela on legendaarse keskaegse palverännakutee lõpp-punkt, mille unikaalsust kinnitab UNESCO maailmapärandite nimekirja kandmine. Pea igas Lääne-Euroopa riigis on palverändurite ühingud, kelle liikmed on ette võtnud linna maetud apostel Jaakobuse teekonna ning Santiago de Compostelasse rännanud.

Vastavalt ametlikule statistikale saabus 2006. aastal linna ja sai vastava tunnistuse 100 377 palverändurit ning 2007. aastal 114 026 inimest. 82.4% palverändajatest kõnnib jala ja 27% saabub rattaga. Hobusel tuleb vaid 0,3%. Enamik palveränduritest (59%) on mehed. Vanuse poolest jagunevad palverändurid suhteliselt ühtlaselt: umbes 10% on alla 18-aastased ja ligi 6% üle 66 aasta vanad.

Rahvuse järgi võttes on suurem osa (48,5%) palveränduritest hispaanlased, ülejäänute seas domineerivad sakslased, itaallased ja prantslased. Eestlased on rahvuste arvestuses alles 33. kohal (2006.a. sai palveränduri tunnistuse 84 Eesti palverändurit ja 2007.a. - 107 Eesti palverändurit).

Allpool on kirjeldatud Prantsuse teed, mida kutsutakse ka Püha Jaakobuse või ka Napoleoni teeks. 2007.a. läbis selle tee 81% kõigist palveränduritest ning sellel teel on seetõttu ka parim tähistus ja infrastruktuur hospiitside näol.

Rännak algab Prantsusmaal asuvast Saint-Jean-Pied-de-Port'st, kuid juba esimesel päeval ületatakse Prantsusmaa-Hispaania piir ning tee jätkub Hispaania pinnal.

Hispaanias alustatakse teekonda sageli Roncesvalles kloostri juurest, mis on ühe päeva teekonna kaugusel Saint-Jean-Pied-de-Port`st. Matka pikkuseks on 818 km (Roncesvalles'st alustades umbes 790 km) ning lõpuks jõutakse Santiago de Compostelasse.

Paljud teevad sealt edasi matka 89 km kaugusel Atlandi ookeani ääres asuva linnakeseni, mille nimi on Finisterre (galeegi keeles - Fisterra, Finis Terrae - maailma lõpp). See paik oli kogu teadaoleva maismaa lõpuks antiikajast kuni Kolumbuseni.

Santiago de Compostela ja palverännaku lühiajalugu

Nimi Santiago tuleneb apostel Jaakobuse nimest, kes rändas Jumala Sõna kuulutamise eesmärgil sellesse kaugesse Loode-Hispaania osasse.

Pärast Palestiinasse naasmist lasi kuningas Herodes Agrippa ta aastal 44 vangi võtta ning Jaakobus piinati surnuks. Kuningas keelas ta matmise küll ära, kuid ööpimeduses varastasid Jaakobuse jüngrid ta surnukeha ja viisid selle marmorsarkofaagis väikesele laevale.

Merehoovus juhtis laeva Hispaania rannikule Iria Flavia (tänane Padrón) linna lähedal. Siin maeti apostli keha salajasse kohta keset metsa.

Sajandeid hiljem, 813. aastal, käis erak Pelayo metsas ringi kui järsku nägi ühe koha peal heledat valgust. Selle valguse pärast hakati seda paika kutsuma ladina keeles "Campus Stellae" (tähe tasandik), millest hiljem kujunes nimi Compostela.

Piiskop Teodomiro, kuuldes sellest juhtumist, algatas juurdluse, mille tulemusena leiti apostli haud üles. Kuningas Alfons II kuulutas apostel Jaakobuse oma valduste kaitsepühakuks ja lasi haua kohale kabeli ehitada. Räägitakse, et pärast seda tegi kaitsepühak mitu imet, ning uskumuste kohaselt võitles ta isegi kuningas Ramiro I kõrval otsustavas lahingus mauride vastu.

Üha enam palverändureid hakkas rändama Santiagosse ja algsest kabelist sai peagi katedraal uuele asulale, Santiago de Compostelale.

12. ja 13. sajanditel oli linn oma võimu tipul ning paavst Aleksander III kuulutas selle pühaks linnaks, nagu seda olid Rooma ja Jeruusalem. Paavst Calixtus II kuulutas 1122. aasta Pühaks Aastaks ja kinnitas, et palverändurid, kes rändavad Santiagosse Pühal Aastal, saavad puhtaks kõigist oma patukaristustest. Püha Aastat (El Año Santo) tähistatakse igal aastal, mil apostel Jaakobuse päev (25. juuli) langeb pühapäevale. Järgmine püha aasta on 2010 ja seejärel 2021.

Nüüdseks on tee Santiagosse kirjalik kirjeldus juba üle 900 aasta olemas olnud. 12. sajandil kirjutati viiest raamatust koosnev palveränduri reisijuht, mis paavst Calixtus II järgi kannab nime Codex Calixtinus ehk Liber Sancti Jacobi. Selle autoriks on Prantsuse munk Amier Picaud. Tema pani kirja vaid ühe tee, kuid sajanditega on neidki juurde tekkinud. Üldiselt on teed väga hästi märgistatud, nii et eksimise võimalus on pea olematu.

Infokillud rännakuks:

Enne reisile asumist tehke kindlaks, et tervis oleks piisavalt heas füüsilises korras, et pidada vastu rännakule.

Sõlmige enne reisile minekut kindlasti reisikindlustus.

Valige õiged jalanõud. Need peaksid jalga hästi toetama ja laskma jalal "hingata". Samal ajal peaksid need olema vastupidavad, kerged ja piisavalt paksu tallaga, et iga kivi teel talda ei ärritaks.

Suvisel ajal võtke kindlasti kaasa ka päikesekreem ja mõni peakate, sest Hispaanias on suvi tunduvalt soojem kui Eestis. Igaks juhuks on soovitatav kaasa võtta ka mõni vihmakeep või muu veekindel riietusese, mida saaks vihma ajal selga tõmmata, kaitsmaks oma tervist ja kaasavõetud varustust.

Võtke kaasa vaid hädavajalikud asjad, et seljakott liiga raskeks ei läheks. Vajalike asjade alla kuuluvad: magamiskott, pesemistarbed, paar komplekti puhtaid riideid, esmaabikomplekt (selles peab leiduma abi villide, nikastuste, põletuse ning lihas- ja/või liigesevalude vastu).

Ligi 1000 aastat on palveränduritel olnud tava võtta kodunt kaasa üks kivi ja kanda seda kuni künkani, mille nimi on Cruz de Hierro ja millest jääb Santiagoni veel umbes 250 km. Künkal asetatakse see kivi risti alla hunnikusse, pannes nii sümboolselt maha kogu oma hingel oleva koorma.

Kogu rada on tähistatud kollaste nooltega ja sümbolitega, s.t. eksimine on peaaegu et võimatu.

Pea igas tee peale jäävas linnas ja külas on heategevuslikud asutused, kus palveränduritele pakutakse odavat majutust. Ööbimiskohad tunneb ära logo järgi ja neid nimetatakse albergueteks. Enamasti on nendes kohtades olemas ka köögid, kus saab ise süüa teha, ning kõikjal WC ja pesemisvõimalus. Tasu ööbimise eest on 2 - 9 € ja see tuleb maksta kohapeal. Kuigi mõnes kohas võib olla silt, et see on tasuta öömaja, on siiski heaks tooniks jätta kuni 5 € annetus.

Selleks, et eelmises punktis mainitud asutustes öömaja leida, peab matkajal olema tõend selle kohta, et ta on palverändur. Selle eesmärgiga peavad palverändurid kaasas kandma oma "palveränduri tunnistust" ehk "Credencial del Peregrino". See on isiklik dokument, kus on ränduri isiklikud andmed ning ka lahtikäiv osa, kuhu ta kogub igast öömajast templeid, mis tõendavad seda, et ta on palverännakul. Templijäljendi juurde kirjutatakse selle panemise kuupäev. Neid võib saada igalt poolt - kirikutest, arsti käest, politseilt, öömajadest jne. Kõik lähevad arvesse. Juhul kui alguses ei õnnestu kusagilt ametlikku "kredentsiaali" leida, võib esialgu võtta kasutusele mõne märkmiku ja hiljem uurida, kust saab hankida päris tunnistuse.

Toidu eest maksab iga rändur kohapeal ise. Toitu on võimalik osta poest ja valmistada see hospiitsis olevas köögis või siis külastada mõnd söögikohta. Paljudes tee-äärsetes söögikohtades pakutakse mitmekäigulisi lõuna- ja õhtusööke (Menu del Peregrino) hinnaga 7 - 10 €. Selle hinna eest saab eelroa, põhiroa ja kohvi ning joogina toidu kõrvale vee või veini.

Compostela sertifikaadi (ladinakeelse palverännu tunnistuse) saamiseks on vaja palverännaku eesmärgil läbida teest jalgsi või hobusega viimased 100 km või jalgrattaga liikudes viimased 200 km.

Jalgsi toimuva retke pikkuse jaotamine 30 päevaks on tinglik: kogu tee võib läbida ka palju lühema ajaga, kuid seda võib käia ka kaks kuud. Sama kehtib ka jalgrattaretke jaotamise kohta 13 päevale.