Tillukesel Kõinastu saarel tuldi taas kokku

Kokkutuleku puhul tõmmati Muhu külje all asuval, tillukesel Kõinastu saarel taas masti Kõinastu lipp Foto: Veiko Võrklaev

Muhumaa külje all asub tilluke, vaid 2,62 ruutkilomeetri suurune Kõinastu laid, kus 30-ndatel elas kümmekond taluperet. Välja oli kujunenud omaette folkloor ja «kõinlaste» kombed, ehkki olemuslikult oldi ikka muhulased. 28.-29. juulil toimus saarel kokkutulek, mis sidus kõiki, kelle juured sellel saarel. Muide, just sellel saarel filmiti lõviosa kultusfilmist «Mehed ei nuta.»

Kõinlaste ehk Kõinastu saare elanike järeltulijad ei ole sidet kodusaarega kaotanud ning nii leitakse saarele ikka ja jälle tee. Kes paari aasta tagant, kes igal suvel, ent varem või hiljem alati.

Kõinastu kiigeplats. Kõinlaste taaskordne kokkutulek toimus 28.-29. juulil, 2018. Foto: Veiko Võrklaev

Möödunud nädalavahetusel kohtusid Kõinastuga seotud inimesed taas – peeti ridamisi sportlikke võistlusi nii maal kui merel – näiteks SUP laudade võistlus -, söödi suures katlas keedetud kokkutuleku-suppi ning lauldi ühiselt kiviklibusele kaldale tehtud suure lõkke ääres.

Foto: Tiit Võrklaev

Et ilm oli vaat, et troopiline, sai sündmus seda meeldejäävam. Kohale tuli 87 inimest, heisati Kõinastu lipp ning lauldi saare hümni. Viimane on muide saare omaaegse kultuurilooja, Herbert Võrklaeva sõnadel versioon nii saarlaste kui muhulaste seas laiemalt tuntud rahvalaulust «See on väike Muhu» (sõnade autor Niina Klaas, viis Andres Klaas). Eestimaalaste jaoks on selle tuntuks laulnud Ivo Linna.

Lastele korraldati mitmeid võistlusi nii merel kui maismaal. Pildil Kõinastu saart puudutava viktoriini meeskondliku võistluse võitjad. Foto: Kairi Oja

Madala veetaseme korral on saar umbes kahe kilomeetrise leetseljaku, Kõinastu lee, kaudu ühenduses Muhu kõige läänepoolsema punkti Sääreotsaga Koguva lähedal.

Nii pääseb saarele madala veetaseme korral jalgsi läbi mere marssides, traktori või veoautoga üle lee sõites või siis paadiga. Viimast kas Koguva või Orissaare kaudu. Suur osa osalejaist tegi oma valiku sedapuhku suure seltskonna ning traktori kasuks.

Praegu on Kõinastul mitmeid renoveeritud talumajapidamisi ja suvekodusid, seega suvisel ajal on saarel alati "elu".

Kõinastu saarele pääseb nii jalgsi kui "meretranspordiga" - üle madala veetasemega lee on võimalik minna nii jalgsi kui traktorikastis. Foto: Veiko Võrklaev

Fakte Kõinastu Ajaloost:

Keskajal kuulus Kõinastu laid, tol ajal nimega Drotzenholm, Maasilinnale;

16. sajandi alguses oli laiul kaks talu, hiljem isegi väike küla – näiteks 1834. aastal oli viis talu 73 elanikuga;

Teise maailmasõja aegu põletati suur osa saarest sakslaste poolt maatasa, suurem osa majapidamisi sellest hoobist ei taastunudki;

Alalised elanikud lahkusid laiult aastal 1965;

Aastal 2007 tegutses saarel üks talumajapidamine ning aastatel 2012-2013 elas Kõinastul ühes kahe noorema lapsega saarevaht Mari-Liis Pae;

Piki Kõinastu lääneranda kulgeb ligi 1,5 kilomeetri pikkune ja põhjaosas (Suur pank) kuni nelja meetri kõrgune kruusane Vesiru astang;

Laiul leidub paljandeid, palju rändrahne, pikki klibuvalle, kadastikke ja salumetsa;

Laiul on väga rikkalik fauna – siit on leitud ühtekokku 369 liiki taimi;

Taimekoosluste ja haudelinnustiku (kurvitsaliste pesitsusala) poolest on kõrge looduskaitselise väärtusega saare kaguosas asuv rannaniit ja Kõinastu lee väikesed laiud;

Saare idaranna ja Kõinastu lee ümbruses paljanduv merepõhi on tähtis haneliste ja kurvitsaliste rändepeatuspaik.

Laidu on läbi aegade kasutatud mullikate karjamaana.