:format(webp)/nginx/o/2018/07/30/11115305t1hf4de.jpg)
Uus-Meremaal Aucklandi lähedal asuv Paremoremo vangla, kus kannavad karistust raskeid kuritegusid toime pannud kurjategijad, muudeti «kuurortvanglaks», kus vangidele pakutakse terapeutilisi programme.
Uus-Meremaal avati esimene «kuurortvangla», kus saab harrastada joogat, kasvatada taimi ja võtta päikest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Range režiimiga vanglas olijad saavad nüüdsest võtta päikest kenas rohtaias, kus ei puudu ka väike bassein, harrastada joogat ja saada holistilist teraapiat, teatab The Guardian.
:format(webp)/nginx/o/2018/07/30/11115331t1h1e42.jpg)
Vangla juhtide teatel ei ole Auckland East Paremoremo vangla ainult vangla, vaid ka teraapiakeskus, kus vange ravitakse erinevate teraapiate ja aia abil. Vangide teraapiakeskuses töötavad psühhiaatrid, psühholoogid, joogaõpetajad ja teiste elualade esindajad.
:format(webp)/nginx/o/2018/07/30/11115421t1h6778.jpg)
Teraapiaosakonna avamise põhjustas asjaolu, et range režiimiga vanglas tuli vangide seas üha enam ette vaimse tervise probleeme ja enesetappe.
Uus-Meremaa on üks neid riike, kus on võrdlemisi palju vange. Seal moodustavad vangidest 50 protsenti põliselanikud maoorid, keda samas on rahvastikus vaid 15 protsenti.
Umbes 90 protsendil pikaajalistest vangidest on diagnoostud vaimseid häireid ja sõltuvust.
Aucklandi Paremoremo vangla juhtivvalvur Neil Beales sõnas, et maailmas levivad aina enam humanitaarvanglad, kus on rehabilitatsiooniprogrammid, mille abil loodetakse vange valmistada ette ühiskonda taasintegreerumiseks.
Ta lisas, et Uus-Meremaal on kasvanud vaimsete häiretega vangide arv ja selle tõttu oli vaja sellist vanglat, mis nende häireid aitab kontrolli all hoida või neist isegi vabaneda.
«Varem oli nii, et vangid ja valvurid olid üksteisest eemal, kuna vangide seas oli ka väga vägivaldseid kinnipeetavaid. Nüüdne arusaam on muutunud. Jõudu tuleb rakendada vaid äärmuslikel juhtudel ning vangide, valvurite ja terapeutide vahel peab olema vaba suhtlemine,» sõnas Beales, kes töötab vanglasüsteemis alates 1990. aastatest.
Beales jätkas, et rehabilitatsioon käivitub hetkel, mil vang vanglasse saabub.
«Arvestame sellega, et vang pääseb pärast karistuse kandmist vabadusse ja meil tuleb teda selleks ette valmistada. Selle tõttu käivitati terapeutilised programmid, mis aitavad neil uut elu alustada ja vaimselt paraneda. Loodame selliste programmide abil vägivaldset ja kuritegelikku käitumist vähendada,» teatas pikaajalise kogemusega vanglateenistuja.
Aucklandi Paremoremo vangla teraapiaprogrammid loodi Skandinaavia vanglate samasuguste programmide järgi.
Uus-Meremaa vanglas on vangidel aed, kus nad saavad taimi kasvatada. Aia kõrval on muruga ala, kus saab päikest võtta ja väike bassein.
:format(webp)/nginx/o/2018/07/30/11115475t1h4f3f.jpg)
Aucklandi Paremoremo vanglas on kongid 30 protsenti suuremad kui teistes Uus-Meremaa vanglates. 5,8 ruutmeetri asemel on selased kongid üheksaruutmeetrised. Igas kongis on dušinurk ja televiisor.
Kongid on eraldatud horisontaalsete, mitte vertikaalsete metall-lattide abil. Ka akende ees on vertikaalsed latid, kuna nii avaneb välja parem vaade.
Paremoremo vangla konsultandiks olnud Briti Kenti ülikooli kriminoloogiaprofessor Yvonne Jewkes sõnas, et varem oli see vangla Uus-Meremaa häbiplekiks, sest seal karistust kandvatel vangidel oli raskeid vaimseid probleeme.
Jewkes koos sisekujundajaga soovitas muuta kongid värviküllasemaks ja panna sinna tänapäevane mööbel.
«Minu arvates näevad kongid nüüd välja nagu IKEA mööblipoed ja see on hea, sest mida rõõmsam on ümbruskond, seda rahulolevamad ja tasakaalukamad on kinnipeetavad,» lausus kriminoloog.
:format(webp)/nginx/o/2018/07/30/11115358t1h49bc.jpg)