/nginx/o/2011/10/14/792170t1h1234.jpg)
Paljud keeleteadlased on veendunud, et inimkonna algkeel pärineb Ida-Aafrikast, kus see 50 000 aasta tagasi alguse sai.
Inimkonna algkeel oli selline nagu «Tähesõdade» Yodal?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA Santa Fe keeleteaduste instituudi teadlased leidsid juhtlõnga uurides maailma erinevate keelte sõnavara ja grammatikat, edastab livescinece.com.
Uus uuring näitas, et esmane keel võis olla sarnase lauseehitusega nagu «Tähesõdade» filmide pisikene roheline tegelane Yoda vahel kasutas.
Enamikus keeltes on sarnane lauseehitus. Inglise keeles kasutatakse näiteks alus, tegusõna, sihitis. Ladina keeles aga alus, sihitis, tegusõna.
Teadlaste arvates oli inimkonna algkeeles kasutusel ladina keelega sarnane lauseehituse variant.
«Seda keelt rääkis väike Ida-Aafrika kogukond, kelle väljarändamise kaudu see keel levima ja uues kohas muutuma hakkas,» selgitasid uurijad.
Teadlastel valmis ka maailma keelte keeltepuu, mille on näha keelte omavaheline sugulus.
Näiteks romaani keeled (itaalia, rumeenia, prantsuse ja hispaania keel) põhinevad ladina keelel, mida räägiti 2000 aastat tagasi Rooma impeeriumis. Ladina keel on kaudselt aluseks veel ka germaani, slaavi, kreeka, india ja teistele keeltele.
Kõik need koos moodustavad indoeuroopa keeled.
Teadlased uurisid kuidas keel muutus, kui algkeelest kaugenes.
2000 tänapäeval kasutusel olevast keelest rohkem kui pooled on ladina keele lause sarnase ülesehitusega. Kõik ülejäänud keelevariandid on samuti ladinakeele lauseehituse põhised.
Teadlased esitasid küsimuse, et kas see on lihtsalt juhus, et inimkonna algkeel oli hilisema ladinakeele lauseehitusega, mitte teistsugune.
Teadlased leidsid, et inimestel on kõige lihtsam ära õppida keelt, milles on sõnade järjekord nagu ladina keeles – alus, sihitis, tegusõna.
Kuid aja jooksul on algkeelest arenenud keeled mitmeid kordi muutunud. Pole teada, miks keel muutub või ei muutu just teatud suunas.
«Keel muutub pidevalt, ka sõnade järjekord lauses. Kuid neid muutusi ei saa ette ennustada. Samas me ei tea, miks keel just teatud viisil muutub,» lisasid uurijad.