Tori Amose maailmatuur «Night Of Hunters» algas Helsingis 28. septembril. Aktiivse kontserteerija seekordne ringreis on teistsugune, sest Amos esineb keelpillikvartetiga ning laulud on pärit klassikalisest muusikast.
Haldjalik Tori Amos läks liikvele
Amose kohtumine klassikaga ei sarnane töötlustega, nagu neid mitmed popmuusikud on teinud, lauldes leierdatud meloodiaid magusal orkestritaustal. Tema teeb materjalist enda oma.
Kui ei teaks, ei oskakski arvata, et albumi ühe kaunima loo «Your Ghost» muusika on Schumannilt või et kriipiva ekspressiivsusega lugude taga on Hispaania klassik Granados.
Muusiku mäng klassikaga meenutab Laurie Andersoni ja Joni Mitchelli küpse aja plaate või Ameerika avangarddžässi pianisti Uri Caine’i albumeid.
Amos köidab laval. Tema musitseerimist kas või korra näinuna on võimatu unustada haldjalikku aurat ja intensiivset, amatsoonlikku artistlikkust. Torit armastatakse tema muusika pärast.
Vähe loeb, kas 48-aastane staar kasutab Botoxit või ei – tema hääl läheb võrratult kaunina hinge. Ka Helsingis mängis ta kordamööda ja korraga kahel klaviatuuril, vasakul käel grand piano Bösendorfer ja paremal süntesaator.
Tori on alati pakkunud rikaste kujutluspiltidega laetud muusikat. Nagu plaat, püstitas ka kontsert intellektuaalseid ülesandeid. Algas see albumi avalooga «Shattering Sea», mille kare kõlamaailm meenutas NYYD-festivali või vihjet, et Amosele meeldib Stravinski.
Kuulates keerulist kõla ja keelpillikvartetti, tundus uskumatu, kuidas suudab laulja oma fännidele maha müüa sellist repertuaari, kusjuures võimendatult ja spordihalli akustikas.
Lauludest vaid kolmandik olid uuelt plaadilt, kuulajate vaimustuskisa saatis iga «klassikalist» laulu 1990ndatest.
Umbes Rocca al Mare suurhalli suurune Helsingi jäähall oli välja müüdud. Hämmastas publiku noorus, sest võis eeldada, et sinna tulevad lauljaga 1990ndatel üles kasvanud naised. Näha oli ka torifooriat – Tori uut soengut ja kostüüme matkivaid naiskuulajaid. Järgmine Eestile lähim Amose kontsert on 21. oktoobril Kopenhaagenis.