Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Türannosaurus oli seniarvatust veelgi suurem

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Tyrannosaurus rex`i rekonstruktsioon
Tyrannosaurus rex`i rekonstruktsioon Foto: SCANPIX

Tüannosaurus (Tyrannosaurus rex) võis olla kõige koletum kiskja, kes maal on kunagi elanud.

Briti kuningliku veterinaariakolledži ja USA Chicago loodusmuuseumi uuring näitas, et see loom oli seniarvatust veelgi suurem, kirjutab The Telegraph.

Tyrannosaurus rex`i luujäänuste laserskaneering näitas, et selle looma kehakaal võis olla 30 protsenti suurem kui siiani on teadlased oletanud.

Paleontoloogid võrdlesid nelja täiskasvanud isendi skelette ühe noore türannosauruse jäänustega. Uuring paljastas, et selle liigi noorloomad kasvasid kaks korda seni arvatust kiiremini. Kümnekilogrammisest väikesest türannosaurusest sai 7 -9 tonnine täiskavanu 16 – 17-aastasena.

«Tegime uuringu, milles kasutasime skelettidel täpset  ja detailset kolmemõõtmelist laserskaneeringut. Luu-uuring paljastas, et üks täiskasvanud isenditest võis kaaluda üheksa tonni,» selgitas Briti paleontoloog John Hutchinson.

USA Chicago loomusmuuseumi teadur Peter Makovicky lisas, et varasemad massi arvutamise meetodid põhinevad hiidsisalike arvutimudelitel, mille tõttu võisid tekkida vead.

«Meie võtsime aluseks tegelikud jäänused, mis andsid märgatavamalt täpsemad tulemused,» lisas uurija.

Türranosauruste skelettide laserskaneering andis tulemused 2,5 sentimeetrise täpsusega.

Türarnosauruste keha läbilõikemudelid koostati siis luudeuuringute põhjalt, võttes samas aluseks lindude ja krokodillide luude ja pehme koe ratsiooni.

Pärast niinimetatud tühjade organite nagu suu ja kopsud arvesse võtmist, arvutati välja täiskasvanud türannosauruste kehakaal.

Türannosaurused elasid hiliskriidi ajastul tänapäeva Aasia ja Põhja-Ameerika aladel. Tegemist oli suurima lihatoidulise hiidsisalikuga.

Tagajalgadel liikunud looma pikkus oli kuni 14 meetrit.  

Hiidsisalike domineerimine algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi.

Tagasi üles