Kirglik seks võib tekitada mälukaotuse?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma terviseorganisatsiooni kohaselt tähendab võimetus endale sekspartnerit leida seda, et sa oled invaliid.
Maailma terviseorganisatsiooni kohaselt tähendab võimetus endale sekspartnerit leida seda, et sa oled invaliid. Foto: SCANPIX

USA ja Argentina neuro- ja seksuoloogide sõnul võib kirglik seks kaasa tuua mälukaotuse.

Uurijad tõid näite 54-aastase naise kohta, kelle ta abikaasa viis Washingtoni eeslinna Georgetowni haiglasse, kuna naine ei mäletanud oma elu viimasest 24 tunnist mitte midagi, kirjutab livescience.com.

Naise amneesia sai alguse tund pärast seda, kui ta oli oma abikaasaga seksinud.

Naisele tehti kompuutertomograafia, mis näitas, et ta ajus kahjustusi ei ole.

Asjatundjate kinnitusel võib seks aju mõjutada. Intensiivse seksi järel võib tekkida üsna harva ette tulev olukord, kus mälu järsku, kuid lühiajaliselt kaob.

Seda nimetatakse transitoorseks globaalseks amneesiaks (TGA).

Arstide sõnul sellisel mälukaotusel mingeid kõrvalmõjusid ei ole. Mälu taastub tavaliselt paari tunni möödudes.

Asjatundjad lisasid, et iga 100 000 inimese kohta kogeb seksist tingitud mälukaotust 3 – 5 inimest.

Uurijate sõnul on sellise amneesia puhul lahendamata küsimus, kuidas inimene saab jääda ärksaks ja jutukaks, samal ajal kui tal mälus on suured augud.

«Seksi tagajärjel tekkiva mälukaotuse kohta ei ole palju teada. Selline mälukaotus tekitab inimestes paanika, kuid samas ei ole see ajuinsult, mis aju kahjustaks. Sellest tavaliselt ajju püsivat jälge ei jää,» selgitas Buenos Airese neuroloogilise uurimiskeskuse neuroloog Sebastian Ameriso.

Ta lisas, et enamik TGA juhtumitest tuleb ette 50-60-aastastel. Kuid TGA all kannatanutel esineb see vaid üks kord ning hiljem ei kordu.

Asjatundjate arvates ei tekita intensiivsest tegevusest tingitud lühiajalist mälukaotust mitte mingi ajufunktsiooni häire, vaid kaelaprobleemid.

Ameriso ja ta kolleegid tegid 142 lühiajalise mälukaotuse all kannatanud patsiendi kaelast sonogrammid. Nad leidsid, et 80 protsendil patsientidest oli probleeme kaela- ehk jugulaarveenides. Nende veenide kaudu liigub veri ajust tagasi südamesse.

Arstide selgitusel võib patsientidel käivitada lühiajalise mälukaotuse alakeha vererõhu tõus. Vererõhk mõjutab ka jugulaarveene, milles olev hapnikuvaene veri hakkab kogunema, jättes aju minimaalse verekogusega. Tulemuseks on transitoorne globaalne amneesia.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles