/nginx/o/2007/11/15/9517t1h636a.jpg)
Arheoloogide sõnul hävitas Lääne-Euroopa üks varajasemaid ühiskondi ennast ise, tehes «ökoenesetapu».
Arheoloogid: varajane ühiskond tegi «ökoenesetapu»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nad jätkasid, et praeguse Kagu-Hispaania aladel pronksiajal õitsenud kultuurile sai saatuslikuks maa väljakurnamine ja metsade maharaiumine, kirjutab BBC.
«Arheoloogilised väljakaevamised näitasid, et varajane ühiskond kurnas maa välja ja hävitas halastamatult loodusressursse. Ühesõnaga, nad kaevasid ise endale hauda,» leidsid uurijad.
Nad jätkasid, et pronksiaegsete inimeste tegevus ei erine väga sellest, kuidas inimesed tänapäeval loodusvaradega ümber käivad.
Uurijad leidsid Andaluusias Baza regioonis asuvast turbarabast säilinud taimede õietolmu jäänuseid.
Erinevate õietolmujäänuste põhjal lõid teadlased arvutisimulatsiooni, millised taimed seal piirkonnas pronksiajal kasvasid.
«Õietolmude võrdlus näitas, et tuhande aasta jooksul taimestik muutus drastiliselt. Saime andmeid, kuidas inimtegevus ja kliima mõjutasid ökosüsteemi. Inimtegevuse tagajärjed olid kohutavad,» selgitasid teadlased.
Oma keskkonna hävitanud hõimude ilmusid praeguse Kagu-Hispaania aladele umbes 4300 aasta tagasi, kuid kadusid hiljem ootamatult.
«Selle varajase ühiskonna liikmed oskasid juba kindlustatud linnu ehitada ning pronksist relvi ja tööriistu kasutada. Kuid nad lakkasid järsku olemast,» sõnas uuringu juht Jose Carrion.
Carrioni sõnul kukkus sealne ühiskond 3600 aastat tagasi kokku.
Teadlase kinnitusel võtsid selle kultuuri inimesed ettevaatamatult metsi maha nii põldude kui ka pronksikaevanduste pärast.
«See viis loodusliku tasakaalu paigast ja looduskeskkond polnud võimeline ennast uuesti «tootma». 3900 aastat tagasi oli sealne maastik täielikult muutunud. Võimsad metsad olid asendunud tänapäeval Vahemere ääres levinud madalakasvuliste taimedega,» lisas Carrion.
Teadlane lisas, et ka kuiv kliima mängis looduskatastroofi tekkimisel oma osa.
«Selle kultuuri liikmed hävitasid ennast ise, nad tegid «ökoenesetapu»,» võttis hispaanlane asja kokku.