/nginx/o/2007/11/06/8487t1h0ec6.jpg)
Uudiseagentuur Reuters leiab, et kuigi Eesti filmis «Sügisball» on tülpimusega veidi üle pingutatud, on siiski tegemist naha vahele pugeva filmiga.
Reuters: «Sügisball» poeb vaatajale naha vahele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mitmekihiline Eesti draama «Sügisball», mis on tugev atmosfääri ning ängi edasiandmisel, viib kokku oma orbiidil tiirlevad tegelased – pool tosinat Tallinna äärelinna tornmajade piinlevat hinge,» kirjutab Reutersi reporter Sheri Linden.
«Selle sünged ja koomilised tähelepanekud on küll mõjutatud Tarkovskist, Kieslowskist ja Cassavetes’est, ent on siiski omamoodi karastavalt melanhoolsed.»
Usutakse, et Eesti filmil läheb erinevatel festivalidel kindlasti väga hästi.
«Mart Tanieli lööv kaameratöö on peamine, mis külma ja loomulikku valgust edasi annab, tungides läbi tegelaskujude pealispinna ning paljastades nende kurvad elukohad,» kiidab Reuters.
«Ülo Kriguli mõtisklevad helid on samuti üheks olulisimaks varaks, eriti just filmi tekstitutel kohtadel, nagu ka näiteks võimas avakaader.»
Režissöör Veiko Õunpuu «Sügisball» põhineb Mati Undi 1979. aasta samanimelisel romaanil. Film võitis sel aastal Veneetsia filmifestivali kõrvalvõistlusprogrammi «Horisondid» peaauhinna.