/nginx/o/2008/12/16/106142t1h4f05.jpg)
USA Binghamptoni ülikooli teadlase Andrew Gallupi sõnul aitab haigutamine aju jahutada.
Miks me haigutame?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gallup jätkas, et kui aju temperatuur on tõusnud ülejäänud kehatemperatuurist kõrgemaks, tekib haigutamine, edastab STT.
«Aju temperatuur ja haigutamine on omavahel seoses. Haigutamine aitab ajul kiiresti õige temperatuurini jahtuda,» selgitas teadlane.
Teadlased vaatlesid ka seda, miks haigutatakse peale ärkamist ja enne magama minekut.
Väsimus ja unepuudus tõstavad aju temperatuuri, need omakorda kutsuvad esile haigutamise. Haigutamine pehmendab ka unest ärkvelolekusse siirdumist.
Aju temperatuuri tõusuga saab selgitada ka liigset haigutamist.
Teadlaste sõnul saab haigutamist peatada nina kaudu hingamise ja näo jaheda veega pesemisega.
«Inimaju on nagu arvuti, ta toimib paremini madalama temperatuuri juures. Haigutamine on aju jahuti,» võtsid teadlased asja kokku.