/nginx/o/2017/12/18/7418039t1h49e4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/14/7844199t1hbc79.jpg)
Kan korporatsiooni, mis vastutab Eurovisiooni korraldamise eest Iisraelis, esindajad sõnasid, et nad peavad selle nädala lõpuks maksma 12 miljoni euro suuruse deposiidi, kuid peaminister Benjamin Netanyahu keeldub lisaraha andmast.
Eurovisiooni korraldamine jälle ohus: Iisraelil pole võistluse korraldamiseks raha (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iisraeli rahvusringhääling Kan andis teada, et järgmisel aastal Iisraelis toimuv Eurovisioon on järjekordselt ohus, kuna riigil pole raha, et maksta 12 miljoni euro suurune deposiit.
Ringhäälingu juhid saatsid hoiatava kirja peaminister Benjamin Netanyahule, rahandusminister Moshe Kahlonile ja kommunikatsiooniminister Ayoub Karale, öeldes, et nad ei saa järgmisel aastal toimuvat Eurovisiooni korraldada, kui valitsus ei suurenda nende eelarvet. Kan hoiatas, et kui nad ei saa raha viie päeva pärast, siis nad peavad lauluvõistluse korraldamisest loobuma, kirjutas Times of Israel.
:format(webp)/nginx/o/2018/07/15/9469994t1he21f.jpg)
Kommunikatsiooniminister pakkus välja, et ta laenab Kanile puuduoleva summa, aga ringhääling ei olnud nõus ning nad nõudsid selle aasta eelarve suurendamist. Ühe variandina on välja pakutud, et Iisrael annab Eurovisiooni korraldamise kellelegi teisele.
«Selline käik (Eurovisiooni korraldamine praeguse eelarvega) jätaks korporatsiooni eelarve defitsiiti, mis oleks vastuolus seadustega ning takistaks hilisemat tegutsemist,» kirjutati kirjas. «Seega palub ringhääling asjakohastel pooltel leida vajaminevad ressursid, et deposiit saaks makstud, ning lisaks anda lisavahendid, et seda võistlust korraldada,» lisati kirjas.
:format(webp)/nginx/o/2018/05/25/7862765t1h2bb1.jpg)
Netanyahu on juba hoiatanud, et riik ei rahasta konkursi korraldamist. Eurovisiooni korraldamine maksab ligikaudu 35 miljonit eurot.
Vaatamata sellele, et konkursi korraldav komitee on juba loodud, ei ole valitsus eraldanud vajaminevat eelarvet. Netanyahu ütles, et Kani iga-aastane eelarve on 170 miljonit eurot ning nad peavad selle rahaga hakkama saama, kaasa arvatud korraldama Eurovisiooni.
Kõigele lisaks ei ole lahendust leidnud ka plagiaadijuhtum, kus Universal Music kaebas Iisraeli võidulaulu looja plagiaadi pärast kohtusse.
Sünne Valtri: rahvas peaks eurolaulu valikul saama rohkem kaasa rääkida
Samal ajal kui Iisrael enda probleemidega maadleb, mõtleb potentsiaalne Eestit lauluvõistlusel esindav artist Sünne Valtri, et tahaks võistlusel ära käia.
«Ma ei ütleks, et minu eluunistus on Eurovisioonil ära käia, küll aga ma tahaks, et see oleks üks neid asju, millele ma saan hiljem järele vaadata,« sõnas Sünne. «Ma olen ühe ja teise artistiga rääkinud, kes on seal käinud, ja nemad on öelnud, et see ei ole lust ja lillepidu. See on väga suur ja raske töö, kui sa sinna jõuad, aga ma oleksin nõus seda tegema,» lisas Patuse Poole laulja.
«Mul on väiksest peale olnud soov jätta maailmas märk maha. Ma keeldun ära suremast enne, kui ma ei ole mitte midagi saavutanud,» ütles laulja. «Ma ei tea, mis see on. See on nagu sisemine põlemine, mis on mind terve elu saatnud. Mul on hea meel, et Patune on märgi maha pannud. Ma usun, et kõik need, kes on praegu kolme-neljased, need kuulavad 20 aasta pärast Patust Poolt, nagu mina kuulan praegu Modern Talkingut, sest nende vanemad on seda kuulanud hommikust õhtuni,» ütles Valtri.
:format(webp)/nginx/o/2018/07/16/9758696t1h8022.jpg)
Lisaks sellele kiitis Sünne Valtri uueks Eesti Laulu juhiks valitud Tomi Rahulat. «Ega ma ei näekski sinna kedagi teist. Ma ei tea, kes oleks temast parem valik. Ta on muusikute peres kasvanud, ta on haritud, ta on intelligentne. Ta vanus on täpselt selline, et ta teab, mis otsuseid ta teeb,» rääkis Sünne Valtri. «Ma arvan, et ta võtab Eesti Lauluga seoses otsuseid vastu nii, et need oleksid sellele kasulikud,» arvas Valtri.
Sünne Valtri arvas ka, et rahvas peaks Eestit esindava laulu osas saama rohkem kaasa rääkida. «Laule ei saa hinnata vaid oma maitse järgi, peab kuulama rahvast. Rahvas on ju tegelikult see, kes kokkuvõttes otsuse teeb. Isegi viimase 20 loo valikul tuleks leida selline lahendus, et rahvas saaks rohkem kaasa rääkida, mitte et nad ei näe ainult seda viimast koorekihti, vaid ikka tervet massi,» rääkis laulja.
:format(webp)/nginx/o/2018/07/16/9758683t1he2dd.jpg)
«Ma saan aru, et kui on 1500 või 1600 lugu, siis sa ei saa neid kõiki rahvale kuulata lasta, sest see on hullumeelne kuulamine. Kas esimesed 100 või 50. Mingid eriti hoomamatud võiks loomulikult välja praakida, aga need, mis annavad laulu mõõdu välja, need võiksid rahvale kättesaadavad olla. Isegi kui nende hääl ei otsusta, andke inimestele võimalus oma arvamust avaldada,» lisas Sünne Valtri lõpetuseks.