:format(webp)/nginx/o/2018/07/26/11036874t1hf1fe.jpg)
Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa saarestikku kuuluval Champi saarel on erineva suurusega kivipallid, mille kõrgus võib ulatuda kahe meetrini.
Video: paik Põhja-Jäämeres, kus jumalad jalgpalli mängivad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa pealinnast Moskvast 2842 kilomeetri kaugusel asuval saarel näeb neid ideaalselt ümmarguse kujuga kerasid paljudes kohtades, teatab siberiantimes.com.
:format(webp)/nginx/o/2018/07/26/11036916t1h0def.jpg)
Alates nende leidmisest on neid kivikerasid nimetatud jumalate jalgpallideks. Teadlaste sõnul on enamik neist ideaalselt ümmargused ja siledad ning selle tõttu on raske uskuda, et loodusjõud neid vorminud on. Ka mitte inimesed, vaid hoopis mõned müütilised olendid või jumalad.
374 ruutkilomeetri suurune Champi saar on alati olnud asutamata ja seega ei saa need kerad olla inimkäte loodud. Samas ei oska teadlased täpselt öelda, kuidas loodusjõud on kividele nii ideaalse kuju andnud.
:format(webp)/nginx/o/2018/07/26/11036923t1h52fa.jpg)
Samas saarestikus asuvalt Heissi saarelt on ka selliseid kerasid leitud, kuid need on väiksemad.
Venemaa polaaruurija Viktor Bojarski teatel on need ümarkivid pehmest liivakivist.
:format(webp)/nginx/o/2018/07/26/11036918t1hfc9e.jpg)
«Osa suurtest ümaratest kividest on pooleks murdunud. Kõige suurem kivi näitab lagunemise märke, igal aastal kukub tal tükke küljest,» sõnas teadlane.
:format(webp)/nginx/o/2018/07/26/11036874t1hf1fe.jpg)
Venemaa Arktika ülikooli esindaja Konstantin Zaikovi sõnul näevad need kivid välja, nagu oleks inimkätega tehtud, kuid tegelikult on vesi, pinnas ja sademed neid aastatuhandete jooksul voolinud.
:format(webp)/nginx/o/2018/07/26/11036915t1h777a.jpg)
«Need kerad on tekkinud liivast ja väikestest kividest, moodustades lõpuks suured ja võrdlemisi tugevad kivid,» selgitas asjatundja.
Ta lisas, et Heissi saarel olevad väiksemad ümarkivid näevad välja nagu kivist kahurikuulid, mis on jäetud kasutamata ja vedelema. Champi saarel olevad seevastu on suuremad, moodustades nagu jumalate pallimänguala.
Austria geoloog Sepp Fridhubera on arvamusel, et need kivid tekkisid vees, nende keskel on orgaanilist materjali ning lained kandsid nad randa.
Nii Venemaa kui teiste riikide teadlased on pakkunud välja mitmeid selgitusi, kuidas ümarkivid tekkisid, kuid ühtset teooriat ei ole.
Franz Josephi maa Champi saar sai nime ameeriklasest polaaruurija William Champi järgi, kes sai tuntuks kadunuks jäänud Fiala-Ziegleri polaaruurimisekspeditsiooni otsimismeeskonna juhina. Champ päästis Anthony Fiala ja ta mehed 1905. aastal.
:format(webp)/nginx/o/2018/07/26/11036869t1h6854.jpg)
Chammpi saare lähedal asub Ziegleri saar, mis sai nime USA töösturi William Ziegleri järgi, kes rahastas 19. sajandil mitmeid polaaruurimisi.
:format(webp)/nginx/o/2018/07/26/11036872t1h9495.jpg)
Franz Josephi maa on 16 100 ruutkilomeetri suurune saarestik Põhja-Jäämeres. Need kaljusaared, mille kõrgus ulatub 620 meetrini, on enamjaolt kaetud liustikega, kuid kliimamuutuse tõttu on liustike pindala vähenenud.
:format(webp)/nginx/o/2018/07/26/11036921t1hc517.png)
Nende arktiliste saarte pinnase moodustavad liivakivi, aleuriit, lubjakivi ja basalt. Saartel elavad jääkarud, polaarrebased, morsad, habehülged ja grööni hülged.
Aasta keskmine õhutemperatuur on miinus 1,2 kuni pluss 1,6 kraadi. Jaanuaris võib temperatuur langeda alla 50 miinuskraadi.
Saarestik kuulub Venenaale ja on halduslikult Arhangelski oblasti Primosrki rajooni koosseisus, seal puudub püsiv elanikkond.
Franz Josephi maa on saanud oma nime Austria-Ungari keisri Franz Joseph I järgi, kuid saarestik ei ole kunagi kuulunud Austriale, Ungarile ega Austria-Ungarile.