Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Õudne! Päästjad leidsid Kreeka metsapõlengu ohvrid teineteise embusest (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kreeka põleng
Kreeka põleng Foto: SCANPIX

Kreeka pealinna Ateena lähedal on põlema läinud mitu kuurorti, kus on elu kaotanud enam kui kuuekümmend inimest, nende seas ka üks perekond.

Päästjad leidsid kokku 26 surnukeha, mitu neist väikeste laste oma, kes kallistasid üksteist. Nende hukkumispaigaks oli väike Mati küla ja lapsed olid vaid 30 meetri kaugusel merepiirist, kuhu jõudmine oleks nende ellujäämise võimalusi suurendanud. Usutavasti hoidsid lapsed üksteise ligi, et end tule eest kaitsta. Tulele lisas võimsust ka enam kui 100-kilomeetrise tunnikiirusega tuul, vahendas Metro.

Tulebrigaadi juht Stavroula Maliri sõnas, et tuul muutis tule liikumise suunda ja viis selle Mati külla.

«Matit enam ei eksisteeri,» sõnas lähedal asuva kaluriküla Rafina linnapea Evangelos Bournous, lisades, et enam kui tuhat maja ja 300 autot said tules kannatada.

Kreeka põleng
Kreeka põleng Foto: Scanpix

Paljud turistid ja kohalikud elanikud põgenesid ranniku poole, et leekide ning lämmatava suitsu eest põgeneda. Rannikuvalve eest vastutava ministeeriumi juht Nektarios Santorinios sõnas, et ametnikud evakueerisid öö jooksul enam kui 700 inimest. Kaks suurt metsatulekahju, üks 30 kilomeetrit Ateenast kirdes ja teine pealinnast 40 kilomeetrit läänes, süttis esmaspäeval kuumades ja kuivades oludes.

Tuletõrje pressiesindaja Stavroula Malliri sõnas, et tule levikule aitasid kaasa ka eri suundades puhuv tuul, mis tegi tule leviku nii kiireks, et kodudes või isegi autodes olnud inimesed ei suutnud põgeneda.

Kreeka Punase risti juht Nikos Oikonomopoulos sõnas, et nende organisatsioon oli see, kes leidis Ateenast kirdes olevast piirkonnast 26 inimese surnukehad. Kuni teisipäeva hommikuni oli hukkunute arv poolesaja juures.

Kreeka põleng
Kreeka põleng Foto: Scanpix

Põlengu raadiuses elanud Andreaas Passios sõnas: «Kõik juhtus vaid sekunditega. Ma haarasin rannarätiku. See päästis mu elu. Ma kastsin selle vette, võtsin oma naise ja me jooksime mere poole.» Passios lisas, et nad jäid mere äärde ligi kaheks tunniks. 

Teine ellujääja, Spyros Hadjiandreou, rääkis, et kui tuli natukenegi vaibus, läks ta oma lähedasi otsima. «See oli uskumatu. Bensiinikanistrid plahvatasid. Põlevad männikäbid lendasid igale poole. Minu täditütar ja nõbu tulid siia puhkusele,» rääkis ta. «Ma ei tea, kas nad pääsesid välja. Ma ei tea, kas nad on elus. Ma ei ole nendest midagi kuulnud,» rääkis ta.

Aleka Papariga, kes on endine Kreeka kommunistliku partei juht ja elab Rafina lähedal, rääkis: «Politsei püüdis meid tulest eemale juhtida, aga me ei saanud põgenema. Me jäime liiklusummikusse ning leegid olid meie kohal. Me suutsime leida väikese vahe ja saime lõpuks põgenema.»

Kreeka põleng
Kreeka põleng Foto: Scanpix

Rafina linnapea Evangelos Bournous süüdistas põlengu suuruses tugevaid tuuli: «See oli ebaõnn. Tuul muutis suunda ja tuli sööstis meie poole sellise kiirusega, et hävitas rannikuala vaid minutitega.»

Päästetöödes osalenud Tzanakopoulos rääkis, et 715 inimest evakueeriti rannast ja ranniku äärest mereväe paatide, jahtide ja kalalaevadega. Rannavalve sõnas, et nad päästsid merest 19 inimest, kes olid sinna leekide eest põgenenud.

Rafina kaist sai öösel ajutine haigla, kus parameedikud aitasid ellujäänuid, mõnel neist seljas vaid aluspesu, kui rannavalve nad kaldale tagasi tõi. Tuletõrje ütles, et 156 täiskasvanut ja 16 last viidi vigastatuna haiglasse. Üksteist täiskasvanut on kriitilises olukorras.

Kreeka põleng
Kreeka põleng Foto: Scanpix

Tuletõrje andis teada, et esmaspäeva ja teisipäeva jooksul tekkis kokku 47 erinevat tulekahjut, millest enamik kiiresti ära kustutati. Kümme nendest põlesid veel teisipäeva ennelõunal, nende hulgas põlengud Korintoses, Kreetal ning Kesk- ja Põhja-Kreekas. Enam kui 400 tuletõrjujat ja vabatahtlikku võitlesid Ateena lähedal tekkinud põlengutega. Neid abistasid seitse vett pritsivat helikopterit ja kolm lennukit. Kreeka otsis Euroopa Liidu kaudu ka rahvusvahelist abi. Hispaania saatis appi kaks tuletõrjelennukit ning Küpros 60 tuletõrjujat. Iisrael ja Türgi pakkusid ka mõlemad abi. 

Tegu on suurima tulekahjuga, mis Kreekat viimase kümne aasta jooksul tabanud on. Kreeka peaminister Alexis Tsipras jättis pooleli enda Bosnia reisi, et Ateenasse naasta. «See on Kreeka jaoks raske õhtu,» ütles ta.

Suured vihmasajud, mis Ateenats olid, ei jõudnud kahe suure tulekahjuni, kuid kolmapäeval on oodata seal piirkonnas suurt vihma. Tulekahjud on suviti Kreekas tavapärased, eriti perioodidel, mil õhutemperatuur tõuseb 40 kraadini.

Tagasi üles