/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2007/08/31/2945t1h21b0.jpg)
Londoni majanduskõrgkool sai maha uuringuga, milles selgus, et targemad inimesed kipuvad rohkem jooma kui vähem targemad. Tulemused olid sarnased nii meestel kui naistel.
Londoni ülikooli uuring: targad inimesed joovad rohkem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu ajal jälgiti tuhandeid 39-aastaseid naisi ning tulemustest selgus, et naised, kellel on ülikoolikraad, on kaks korda enam tõenäolisemalt iga päevased alkoholijoojad kui need naised, kes ülikooli ei läinud, vahendab Student Problems.
Ning meeste puhul olid tulemused samasugused.
«Mida haritumad naised on seda tõenäolisemalt võivad nad igapäevaselt alkoholi juua ning selle tulemusena on neil joomisest tingituna ka rohkem probleeme,» on uuringus kirjas.
«Paremini haritud inimesed paistavad kannatavat rohkem alkoholi joomisest tingitud probleemide all.»
:format(webp)/nginx/o/2018/07/19/10919085t1ha27c.jpg)
Uuring avastas, et naised, kellel on kõrge kvalifikatsioon, joovad tõenäolisemalt igapäevaselt 71%, ning mehed 49% tõenäosusega.
Kuid tõendeid joomise ja intelligentsuse seoses vahel on veel. Riiklik lastearengu-uuring näitas, et kindlalt on olemas seoses lapsepõlve intelligentsuse ning joomisharjumiste kohta, kui inimesed on 20, 30 ja 40. eluaastates.
Lapsed vanuses 16 ja alla märgiti kognitiivsel skaalal «väga arukad» ning «väga rumalad», milles esimesse gruppi kuuluvatel lastel oli IQ 125 ning viimasesse gruppi kuulujatel 75.
/nginx/o/2009/08/27/226925t1h62c4.jpg)
Uuring näitas, et «väga arukad» Briti lapsed kipuvad vanemaks saadeks jooma ühe standardse deviatsiooni võrra rohkem alkoholi kui nende «väga rumalad» klassikaaslased. «Väga rumalad» vastajad ei joo end peaaegu mitte kunagi purju, samas kui «väga arukad» lapsed joovad end purju umbes kuus korra.
Soome teadlased jõudsid samasuguste tulemusteni aastal 2013, mil uuringu käigus koguti andmeid 3000 kaksikult ning leiti, et kaksik, kes hakkab enne rääkima, pruugib tõenäolisemalt ka esimesena alkoholi ning üleüldiselt joob teismeeas rohkem.