Video: Lõuna-Korea aardeküttide väitel on 20. sajandi alguses uppunud sõjalaeval 132 miljardi dollari eest kulda

Vene sõjalaeva Dmitri Donskoi vrakk

FOTO: EPA/Shinil Group/Scanpix

Lõuna-Korea aardeotsingute ja sukeldumisfirma Shinil Groupi väitel on Vene-Jaapani sõja ajal Korea poolsaare lähedal uppunud Vene sõjalaeval Dmitri Donskoi tänapäeva vääringus 132 miljardi dollari eest kulda.

Uudisteagentuuri AP ja populaarteaduslehekülje livescience.com teatel uppus keiserliku Venemaa laevastiku alus 1905. aastal.

Vene sõjalaev Dmitri Donskoi enne Vene - Jaapani sõda

FOTO: Wikipedia.org

Lõuna-Korea võimud hoiatasid, et selle kullalasti leidmisest on ka varem teatatud, kuid siis ilmnes, et firma Dong-Ah Construction üritas selle abil oma aktsiate väärtust tõsta, kuid see firma pankrotistus.

Shinil Group esitas oma väite tõestuseks veelaused fotod, millel on näha laevavrakki. Samuti esitati vanad fotod ja laevajoonised, mis firma esindajate sõnul kinnitavad, et tegemist on Vene-Jaapani sõja ajal uppunud alusega.

Vene sõjalaeva Dmitri Donskoi vrakk

FOTO: EPA/Shinil Group/Scanpix

Ühel fotol on näha venekeelset sõna «Donskoi». Veel on fotodel  kuulipildujaid, ankruid, teki puitosi ja laevakere.

Vene sõjalaeva Dmitri Donskoi vrakk

FOTO: EPA/Shinil Group/Scanpix

Vene sõjaajaloolased on varem öelnud, et kindlasti ei olnud Dmitri Donskoi pardal nii palju kulda, kui väidetakse, sest Vene-Jaapani sõja tingimustes oli kulda ohutum vedada rongiga.

Veel arvatakse, et kuna selle sõjalaeva meeskond oli üsna suur, lisaks relvadele olid pardal suur söekogus, veetünnid ja proviant ning seega ei oleks olnud kulda kuhugi paigutada.

19. sajandi foto Vene sõjalaevast Dmitri Donskoi

FOTO: EPA/Shinil Group/Scanpix

Kui nimetatud laeval tõesti on 132 miljardi dollari eest kulda, siis Lõuna-Korea seaduse järgi peaks leidja saama kümme protsenti ehk 13,2 miljardit dollarit.

Lõuna-Korea sukeldujate sõnul on vraki väärtus umbes üks miljon dollarit ja seega peaks nad saama leiutasu natuke üle 100 000 dollari.

Jutud suurest kullalastist hakkasid Lõuna-Koreas levima juba 2001. aastal, kui sealne merepäästefirma teatas Vene keiserliku laevastiku sõjalaeva Dmitri Donskoi leidmisest. Nende andmetel on selle aluse pardal umbes 14 000 tonni kulda, kuid Lõuna-Korea meedia arvates võib kullakogus suurem olla. 

Lõuna-Korea ookeaniteaduse ja tehnoloogia intsituut kinnitas 2003 selle laevavraki olemasolu ja 2007 avalikustati allveefotod.

Shinil Groupi andmetel asub vrakk Lõuna-Koreale kuuluva Ulleungdo saarest 1,6 kilomeetri kaugusel, olles 430 meetri sügavusel.

Sukeldumisfirma teatel kaasati kulla otsingutesse ka hiinlased, kelle abil loodetakse kuld pinnale tuua. Lisaks kinnitati, et osa kullast võib Venemaa tagasi saada.

Lõuna-Korea merendusameti teatel ei ole Shinil Group esitanud andmeid, et selle laeva pardal võib varandust leiduda ja selle tõttu peaks nende kullapäästmisplaani investeerida kavatsevad firmad ja eraisikud olema ettevaatlikud. Samuti ei ole see firma esitanud palvet saada ametlikku sukeldumisluba.

Peterburis ehitatud sõjalaev Dmitri Donskoi lasti vette 30. augustil 1883 ja ta uppus Vene-Jaapani sõja ajal 29. mail 1905 peetud  Tsushima merelahingus.

Vene sõjalaev Dmitri Donskoi 1883. aastal

FOTO: Wikipedia.org

Vene–Jaapani sõda (8. veebruar 1904 – 5. september 1905) oli relvakonflikt Venemaa ja Jaapani vahel.

Sõja alguseks peetakse Jaapani rünnakut Venemaa sadamalinnale Port Arthurile. Kolm tundi pärast rünnakut teatas Jaapan, et kuulutab Venemaale sõja.

Sõja lõpetas Portsmouthi rahu, mis sõlmiti 5. septembril 1905. Sõja võitjaks peetakse Jaapanit, mis sai selle rahulepinguga mitmeid uusi alasid Mandžuurias (Hiina kirdeosas), Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saared, lisaks veel Liaodongi poolsaare rendiõiguse ja ülemvõimu Koreas.

Tagasi üles