/nginx/o/2011/10/05/780842t1h71f6.jpg)
USA kosmoseagentuuri NASA uurimisalus Dawn tegi uued fotod meie päikesesüsteemi suurimate asteroidide hulka kuuluvast Vestast.
Asteroid Vesta pakub jätkuvalt üllatusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vestal on näiteks Lumememmeks kutsutav ala, mis koosneb kolmest kraatrist, edastab väljaanne Nature.
Vesta, mille läbimõõt on 560 kilomeetrit, ei ole lihtsalt jäänus universumi algusaegadest.
«Vestal on oma erijooned. Olen seda hakanud pidama Maa «väiksemaks vennaks,» sõnas NASA Dawni projekti juht Chris Russell.
Russell ja ta kolleegid esitlesid selle nädala esmapäeval Californias Dawni tehtud fotosid Vestast. Dawn tegi need selle aasta juunis 2700 kilomeetri kõrguselt.
Vesta on liiga väike, et saada kääbusplaneediks. Sellegi poolest on sellel asteroidil meie päikesesüsteemi kõrguselt teine mägi. Sellel 20-meetrisel mäel ei ole veel nime.
Vesta mägi on peaaegu sama kõrge kui meie päikesesüsteemi suurim vulkaan Olympus Mons, mis asub Marsil. Olympus Monsi kõrgus on 25 kilomeetrit.
Vesta mägi on kaks korda kõrgem kui Maal Havail asuv Mauna Kea vulkaan, mõõdetuna merepõhjast kuni tipuni.
Dawni pildid paljastasid ka selle, et Vesta põhjaosa pind on märgatavalt kõvem kui lõunaosa pind.
Põhjaosas on palju vanu kraatreid ja muid kosmiliste objektidega kokkupõrgetest tekkinud pinnamoodustisi, lõunaosa pind on siledam ning märkide järgi hiljem moodustunud.
Asteroid Vesta avastas Saksa astronoom Heinrich Wilhelm Olber 29. märtsil 1807. aastal. Ta andis sellele nime Rooma kodukoldejumalanna Vesta järgi.