/nginx/o/2011/10/05/780232t1hd3f5.jpg)
Sel nädalal kogunes Venemaale Kemerovosse grupp uurijaid, kes püüavad leida tõendusmaterjali legendaarse lumeinimese kohta.
Siberis on andmeid lumeinimese kohta?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selliseid olendeid olevat Siberi mägialal üha sagedamini nähtud, kirjutab news.com.au.
Taštagolis toimuval lumeinimese teemalisel konverentsil osalevad peale Vene teadlaste ka uurijaid USAst, Kanadast, Rootsist, Eestist, Mongooliast ja Hiinast.
Moskvast 3000 kilomeetri kaugusele itta jäävast Kemerovost ja Altaist on viimastel aastakümnetel nähtud palju kordi ebatavalisi hiiglaslikke karvaseid olendeid.
Uurijad püüavad nüüd neid tähelepanekuid uurida. Konverentsil osalejad teevad ka ise lumeinimese otsimise ekspeditsiooni.
Lumeinimeste märkamise statistika põhjalt arvutati, et piirkonnas võib elada umbes kümme selle liigi isendit.
Uurijad püüavad maastikust leida märke lumeinimeste elutegevuse kohta – nende jalajälgi ning okstest tehtud ulualuseid.
Lumeinimese kohta on maailma eri paigus palju legende. Kuid eelkõige olevat ta elukoht Himaalaja mäestiku juures.
Värskeim informatsioon lumeinimese nägemise kohta pärineb 82-aastaselt Kemerovos elavalt Raisa Sudšakovalt.
«Tegemist oli pikka kasvu olendiga, kuid mitte hiiglasega. Tal oli hallikas karvkate, ta meenutas natuke karu. See ei olnud karu, sest olen kogu oma elu Siberis elanud ning ma ei saanud eksida. See olend kõndis nagu inimene,» kirjeldas venelanna.
Viimati püüdsid Vene uurijad lumeinimese kohta tõendeid saada 1958. aastal. Kuid siis neid ei leitud ning lumeinimese müsteerium jäi lahendamata.
Vene uurija Igor Burtsev spekuleeris raadios antud intervjuus lumeinimese päritolu üle.
«Kui nüüdisinimene maailma vallutas, siis hävis ta lähim sugulane neandertallane. Kuid äkki on lumeinimeste puhul tegemist adapteerunud neandertallastega?» küsis uurija.