Eelajaloolise kahepaikse suu meenutab WC-poti kaant

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelajaloolise kahepaikse Gerrothorax pulcherrimus`e fossiil ja joonis, kuidas ta suu liikus
Eelajaloolise kahepaikse Gerrothorax pulcherrimus`e fossiil ja joonis, kuidas ta suu liikus Foto: Reuters / Scanpix

Teadlaste sõnul meenutab 210 miljonit aasta tagasi elanud kahepaikse suu tänapäeva WC-poti kaant.

Koos esimeste hiidsislikega elanud loom kannab teaduslikku nime

Gerrothora pulcherrimus

, kirjutab AP.

«Selle looma suu ei olnud just tavaline. Ta lõualuud ei käinud kokku nii, et ülemine läks alumise vastu ja alumine ülemise vastu. Ta suu oli selline, mis meenutab tänapäeva WC-potti kaant ja prill-lauda. Ta tõstis «ülemise kaane» üles ja toit  läks sealt sisse,» selgitasid teadlased.

Harvardi ülikooli uurija Farish Jenkinsi sõnul oli Gerrothorax pulcherrimus üks inetuma välimusega loomi.

«Võib  ette kujutada, kuidas ta hoidis alumist lõuga paigal ja avas siis pea ülaosa nagu kaane,» lisas Jenkins.

Jenkins jätkas, et mõnede tänapäeva kahepaiksete ja kalade peaehituses on säilinud selle eelajaloolise looma jooni.

«Näiteks mõnede salamandrite ja kalade suu avaneb peaaegu sama moodi. Kuid hilisemate loomade juures ei ole täheldatud, et nad saavad seda teha nii laialt,» nentis teadlane.

See eelajalooline loom oli suuteline oma pea ülemist osa 50 kraadini avama.

Gerrothorax elas järves ning toitus sealsetest kaladest ja väikeloomadest.

Teadlase kinnitusel oli looma pikkus umbes üks meeter ning ta keha oli kaetud luust kilbiga.

«Gerrothorax`il oli lame keha ja lame pea, lühikesed jäsemed ja hästi arenenud lõpused. Ka olid tal teravad hambad ning paar kihva, mis takistasid libedaid kalu tagasi vette libisemast,» lausus teadlane.

Plagiosauruste hulka kuulunud Gerrothorax ja tema sugulased surid triiase katastroofis välja. 

Gerrothorax pulcherrimus`e kivistisi on  leitud Gröönimaalt, Skandinaaviast ja Lääne-Euroopast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles