/nginx/o/2011/10/04/778456t1h8e51.jpg)
Hispaanias Baskimaa ülikoolis tehtud uuring näitas, et emad kasvatavad lapsi diskrimineerivateks ja seksistlikeks.
Emad kasvatavad lapsi seksistlikeks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringusse kaasati ligi 1500 last ja nende vanemad, kirjutab The Telegraph.
Emad andsid edasi seksistlikku suhtumist isegi siis, kui nad ise seksismi ohvrid olid.
Sotsiaaluurijate sõnul on selle põhjuseks asjaolu, et emad on lastega rohkem koos kui isad ning selle tõttu on emadel võimalus lapsi oma arusaamadega rohkem mõjutada.
«Naisi peetakse tavaliselt seksismi ohvriteks, kuid samas nad ise annavad lastele sellist kahjustavat suhtumist edasi,» lausus sotsiaaluurija Maite Garaigordobil.
Uuringus analüüsiti 1455 poja ja tütre, kes olid vanuses 11 – 17 ning 764 ema ja 648 isa diskrimineerivat ja seksistlikku suhtumist.
«Seksistlik suhtumine antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele ning edasiandjaks on enamjaolt ema. Isade mõju sellise suhtumise edastamisel on väiksem, emadel suurem,» lisasid uurijad.
Kui vanematel ei ole soolisi eelarvamusi, siis ei anna nad neid ka oma lastele edasi.
Teadlaste arvates tuleks lapsi ja teismelisi rohkem teavitada soolise diskrimineerimise suhtes. Samuti tuleks juurutada soolist võrdõiguslikkust, vähendada seksistlikku suhtumist ning ennetada soolist vägivalda.
«Seksistliku suhtumise esmased kogemused saadakse perekonnas, kuid diskrimineerivat suhtumist mõjutavad ka muud koduvälised allikad,» selgitas Garaigordobil.
Seksism on sooti erinev. Teismelised poisid on seksistlikuma suhtumisega kui teismelised tüdrukud. Sama kehtib ka meeste ja naiste kohta.
«Seksistliku suhtumisega mehed ja naised valivad partnerid, kellel on sarnane suhtumine,» lisas uurija.
Ka on sellisel suhtumisel seos perekonna sotsiaalmajandusliku toimetuleku, suhtluskultuuri ning diskrimineerimise omaksvõtuga.
«Mida parem sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline tase perekonnal on, seda vähem vanemad ja lapsed kedagi sooliselt diskrimineerivad,» lisas Garaigordobil.