Ülikallis raadioteleskoop tegi esimesed kosmosefotod

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ALMA tegi esimesed fotod 70 miljoni valgusaasta kaugusel asuvatest Tundlate ( Antennae) paarisgalaktikatest NGC 4038 ja NGC 4039. Need asuvad Kaarna tähtkujus
ALMA tegi esimesed fotod 70 miljoni valgusaasta kaugusel asuvatest Tundlate ( Antennae) paarisgalaktikatest NGC 4038 ja NGC 4039. Need asuvad Kaarna tähtkujus Foto: SCANPIX

Tšiilis Atacama kõrbes El Llano de Chajnantori platool asuv 1,3 miljardit dollarit maksev raadioteleskoop tegi esimesed fotod kosmosest.

5000 meetri kõrgusel asuv uus teleskoopidesüsteem kannab nimetust The Atacama Large Millimeter/submillimeter Array ehk lühendatult ALMA, edastab Daily Mail.

ALMA tegi esimesed fotod 70 miljoni valgusaasta kaugusel asuvatest Tundlate ( Antennae) paarisgalaktikatest NGC 4038 ja NGC 4039. Need asuvad Kaarna tähtkujus.

Nende galaktikate kokkupõrge algas rohkem kui sada miljonit aastat tagasi ning kestab siiani.

Mitmete riikide koostöös valminud ALMA koosneb 66 raadioteleskoobist. Taeva kaardistamine toimub lainealal 0,3 millimeetrist kuni 9,6 millimeetrini.

ALMA teleskoobid saavad töötada korraga ning jälgida sama ala. Iga teleskoobi kogutud informatsiooni analüüsitakse ning selle põhjal pannakse pilt kokku.

Nüüd tööle hakanud uus teleskoop peaks täisvõimsuse saavutama selle aasta lõpul.

Põhja-Ameerika ALMA projekti juhi Mark McKinnoni sõnul uuriti läbi mitu paika, kuhu saaks rajada maailma suurima raadioteleskoopide võrgu ning lõpuks langetati otsus Tšiili kasuks.

Astronoomide sõnul on ALMA märgatavalt võimsam kui kosmoseteleskoop Hubble.

Nad lisasid, et ALMA 66 antenni hakkavad jälgima väga kaugeid ja külmi objekte.

«ALMA teleskoopide laineala võimaldab uurida planeetide teket ja astrokeemiat ning jälgida universumi varajastest galaktikatest meieni jõudvat valgust,» lausus ALMA projekti üks teadlasi Alison Peck.

ALMA taga on Euroopa, Põhja-Ameerika ja Ida-Aasia ning Tšiili teadlased ning tegemist on maailma suurima astronoomia uurimisprojektiga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles