/nginx/o/2011/10/03/777534t1h6aa5.jpg)
Põhja-Mehhikost Durango osariigist leiti inimjäänused, millel on kannibalismi märke.
Mehhiko kannibalihõim sõi kaaslasi hea maisisaagi nimel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogide sõnul harrastas kannibalismi üks kohalik hõim, kes tegi seda hea maisisaagi pärast, edastab archaeology.com.
Mehhiko arheoloogid teevad väljakaevamisi Cueva del Maguey nimelises paigas, mis umbes 1425. aastal oli Xixime hõimu asula.
Väljakaevamised tõid päevavalgele kolme inimese tosinkond luud, mis olid lihast puhastatud, keedetud ning siis rituaalsete märkidega kaetud.
Teadlased kahtlustasid juba varem, et see kannibalihõim oli kunagi olemas, sest sellele viitasid jesuiitidest misjonäride kirjutised.
«Nad on Uue Maailma kõige metsikumad ja barbaarsemad inimesed,» seisis kirjutistes.
Xiximesi hõimu liikmed uskusid, et kui nad suudavad oma «vaenlaste» hinge ja keha ära süüa ning kondid puudele vaimudele ohverdamiseks riputada, saavad nad hea saagi.
Kuni siiani ei olnud selle väite kohta kindlaid tõendeid. Jesuiitide kirjutisi peeti liialdusteks.
«Kannibalism oli osa nende maailmavaatest ja kultuurist,» sõnas Mehhiko antropoloogia ja ajaloo instituudi teadlane Jose Luis Punzo.
Ta lisas, et rituaalidega, kannibalismi ja luuderiputamisega tehti vahet, kes on «meie» ja kes «nemad».
Selle hõimu rituaalid olid seotud põllumajandusega ja maisi kasvatamisega.
Xiximesi hõimu sõjamehed läksid pärast saagikoristust jahtima nii-öelda värsket liha. Saagiks olid enamasti kuskil kõrgel mägedes eraldatud paigas töötavad mehed, kel polnud aimugi, et just nemad võivad ohvrid olla.
Kuigi see hõim sõdis teiste hõimude ja ka Hispaania vallutajatega, oli neil ohvriks vaja siiski oma hõimu meessoost liiget.
Sõdalased tõid juhuslikult ohvriks langenu tagasi külla, kus ta tapeti ja jäsemed küljest kisuti.
Ta luud puhastati ja lihast keedeti suppi. Järgnesid terve öö kestvad pidustused.
Puhastatud inimluud pandi lattu kuni järgmise külvihooaja alguseni, kust nad siis välja võeti ning puudele vaimude jaoks välja riputati. Hõim lootis, et see ohver annab neile hea saagi.