/nginx/o/2009/08/18/222945t1h284f.jpg)
Eesti Ajaloomuuseumis on olnud 1868. aastast hoiul Mozarti 27. klaverikontserdi kadentside käsikirjad. Pianist Kalle Randalu ütleb, et meil muusikutel on eriline tunne sellist reliikviat käes hoida.
Eestis on Mozarti 27. klaverikontserdi kadentside käsikirjad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mozartil oli kombeks kirjutada oma klaverikontsertide soolokadentsid põhiautograafist eraldi lehtedele. Seetõttu oli teiste hulgas ka 27. klaverikontserdi kadentside käsikirja asukoht pikka aega teadmata. Mozarti surma järel ostis helilooja käsikirjalise pärandi pianist ja kirjastaja Johann Anton André, tema pärijatelt omakorda Berliini Kuninglik Raamatukogu. Siiski leiti 27. klaverikontserdi autograaf hoopis Jagelloonide raamatukogust Krakowis, kuid selle juurest puudusid soolokadentsid.
Kadentside käsikiri jõudis Eestisse tänu baltisaksa kunstnik Gustav Adolf Hippiusele, kes 1816. aastal Viini külastades kohtus Mozarti klaverihäälestajaga, kellelt ostis helilooja autograafid ning seejärel ka Mozarti õe Maria Anna von Sonnenburgiga, kes kinnitas nende ehtsust. 1868. aastal kinkis kunstniku lesk Frederike hinnalised kadentsid muuseumile.
«Tõestatud on see 90ndatel aastatel, milliste teaduslike meetoditega, sellega ma kursis ei ole. Võrreldakse tinti, käekirja ja paberit ennast,» ütles pianist Kalle Randalu «Terevisioonis».
«Tegemist on tükikese Eesti ajalooga. Kui sellel teemal proffesionaalsete muusikute juures rääkida, siis nad esialgu ei usu seda. Muusikud ütlevad, et see pole võimalik,» rääkis pianist ja lisas: «see näitab, et ka sellel ajal oli liikumine tihe ning inimesed läbisid omavahel.»
«Meil muusikutel on eriline tunne sellist reliikviat käes hoida. Need noodid näitavad, kui selge käekirjaga ja tahtmisega Mozart ennast väljendas. See on väga suur meistriteos, mitte ei ole paar kolm noodikest, mis siin kõlavad. On tänapäevani hämmastav kuidas ta suutis kõlavärvidega mängida ja kuidas see meid tänaseni lummab.»
Igapäevaselt saab haruldast Eesti Ajaloomuuseumi autograafide kollektsiooni kuuluvat käsikirja näha Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones, püsinäitusel «Visa hing».