Atlandi ookeani põhjas on suur hõbedalast

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Atlandi ookeani põhjas on suur hõbedalast
Atlandi ookeani põhjas on suur hõbedalast Foto: SCANPIX

Teise maailmasõja ajal Atlandi ookeani uppunud Briti kaubalaeval on 155 miljoni naela eest hõbedat.

Asjatundjate kinnitusel sai 123-meetrine SS Gairsoppa 17.veebruaris 1941. aastal natside allveelaeva torpeedotabamuse, kirjutab The Telegraph.

Laev lahkus Indias Calcuttast 1940. aasta detsembris, pardal 240 tonni hõbedat, teed ja rauda. Sierra Leones Freetownis liitus SS Gairsoppa laevade konvoiga, mille sihtsadamaks oli Liverpool.

Saksa allveelaev märkas konvoist pisut eemaldunud laeva ning lasi torpeedo välja. See tabas märki, tekitades SS Gairsoppa keresse augu ning tekkis plahvatus. Laev uppus.

85 meeskonnaliikmest pääses eluga vaid üks – teine tüürimees, kes eksles 13 päeva päästepaadiga merel, enne kui ta päästeti.

USA merearheoloogiafirma Odyssey Marine Exploration tegi laeva asukoha kindlaks. See asub Põhja-Atlandi põhjas 4700 meetri sügavusel Iirimaa rannikust 540 kilomeetri kaugusel rahvusvahelistes vetes.

«Uuring ja arhiividokumendid näitasid, et laeval oli 1941. aastal suur kogus hõbedat. Laeval oli ka eraisikutelt saadud hõbedakangid, millele andis tagatise Briti valitsus. Tegemist on suurima väärismetalli kogusega, mis kunagi laevavrakist leitud on,» seisis firma pressiteates.

2010. aastal andis Briti transpordiministeerium Odyssey Marin Exploration firmale õiguse see laev leida ja uurida.

Merearheoloogid uurisid laeva kaugjuhitavate allveerobotite abil.

«Laevavraki asukoht tehti kindlaks laia skaneerimisvõimega sonari abil. Järgneva kahe kuu jooksul uurisime laeva allveerobotitega, uurimine jätkub,» lausus firma esindaja Mark Gordon.

Inimjäänuseid ei loodeta leida, kuna meeskonnaliikmeid ei olnud uppumise ajal lastiruumis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles