Arheoloogid: kakaod tunti juba 3100 aasta tagasi

Kakaooad Foto: AP / Scanpix

Arheoloogide sõnul tundsid 3100 aasta tagasi tänapäeva Kesk-Ameerika alal elanud hõimud kakaod.

Arheoloogide arvates tehti siis kakaoubadest  kääritatud jooki, mida saab võrrelda tänapäeva õllega, kirjutab Sciencedaily.com.

«Leidsime Hondurasest Puerto Escondidosest 1100 e.kr. pärinevad savinõud. Nende sisu keemiline analüüs näitas, et seal sees oli kakaopuu viljadest saadud pulbril põhinev jook,» sõnasid arheoloogid.

 Uurijate sõnul näitab nende leid, et kakaotaime ja selle saadusi osati kasutada seniarvatust varem.

«Esimesed kirjalikud ülestähendused kakao kasutamise kohta Ameerika mandril ulatuvad aega, mil eurooplased polnud veel sinna jõudnud. Kohalikke pärismaalasi võib seega pidada esimesteks kakao ja hiljem ka šokolaadi tarbijateks,» selgitasid teadlased.

Nende sõnul kasutasid praeguse Kesk-Ameerika aladel kunagi elanud hõimud, näiteks asteegid, kakaost tehtud tseremoniaalseid jooke ning kakaoube kasutati ka maksevahendina.

«Hispaania vallutajad said 16. sajandil esmakordselt maitsta kakaotaime saadustel põhinevat õllesarnast jooki. Seda tehti kakaoubadest, mis kääritati,» lisasid arheoloogid.

 Antropoloog John Henderson sõnas, et asteekide ühiskonnas seostati kakaotaime viljadest tehtud kääritatud alkohoolset jooki ja ka kakaod prestiižiga, sest nende tarbimine oli lubatud vaid kõrgklassile.

Henderson lisas, et nii maiad kui ka asteegid tarbisid ka paksu konsistentsiga jooki, kuhu lisati mitmesuguseid maitseaineid, mis muutsid selle vürtsikaks.

«See võis olla esimene variant šokolaadijoogist,» sõnas uurija.

Arheoloog jätkas, et kakaosaaduste tarbimise algus võib kesk-Ameerikas veelgi varajasem olla, kuid seni pole neil kindlaid tõendeid selle kohta.

Kakaopuu (Theobroma) kuulub lehtpuude perekonda haisupuuliste sugukonnast. Umbes 30 liiki kasvavad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.

Harilikku kakaopuud (Theobroma cacao) viljeldakse tänapäeval  paljudel troopikamaadel, seemneist valmistatakse kakaopulbrit ja –võid.