CERNi teadlased tegid kindlaks valgusest kiiremini liikuvad osakesed

CERNi teadlased tegid kindlaks valgusest kiiremini liikuvad osakesed neutriinod Foto: SCANPIX

Valgusest kiiremini liikuvaid osakesi ei peaks olemas olema, kuid Euroopa tuumauuringute keskuse CERNi teadlased on enda sõnul nüüd need leidnud.

See avastus võib segi paisata seni kehtivad loodusseadused ja osakestefüüsika põhialused, edastab AFP.

Itaalias San Grassos asuva laboratooriumi teadlased tegid kindlaks neutriinod, maailmakõiksuse algosakesed, mille liikumiskiirus on valguse kiirusest suurem.

Kuna saadud tulemus oli nii üllatuslik, siis tahavad CERNi teadlased seda üle kontrollida ning last ka teistel teadlastel üle kontrollida.

Valguse kiirus on konstantne suurus - 299 792 000 meetrit sekundis. CERNi testides liikusid neutriinod 730 kilomeetri pikkuse teekonna. Neutriinodel kulus selleks 60 nanosekundit vähem kui valgusel.

Kümne nanosekundi veamarginaalist hoolimata peetakse tulemust erakordseks.

«Kui neutriino saab ametliku kinnituse, siis muudab see põhjalikult seni kehtinud elementaarosakeste füüsika standardmudelit. Ka Albert Einsteini relatiivsusteooriat,» laususid teadlased.

Neutriinod on elektriliselt neutraalsed elementaarosakesed, mille seisumass on väga väike.

Kuna neutriino on elektriliselt neutraalne, ei reageeri ta ei tugeva vastasmõju ega elektromagnetilise vastasmõju kaudu, vaid ainult gravitatsiooniliselt või nõrga vastasmõju kaudu.

Gravitatsioonijõud on elementaarosakeste protsesside korral enamasti praktiliselt olematu ning samuti on nõrga vastasmõju protsesside toimumise tõenäosus väga väike. Selle tõttu neutriinod enamasti ainega ei interakteeru ning neutriinode olemasolu on eksperimentide abil raske tõestada.

Enamik Maale jõudnud neutriinodest pärineb päikeselt ning ühes sekundis läbib inimkeha miljardeid neutriinosid.