Kuusing lubas oma preemia kulutada inspiratsiooni saamiseks ja uute tööde teostamiseks. Näituse kohta üldiselt lausus Kuusing, et Pärnu moodne kunst ei erine oluliselt Tallinna või Narva omast, küll on siinne väljapanek eriline, kuna eksponeeritud on Pärnu tegijate tööd: Kurvitsat, Joonast ega Sõmerit mujal Eestis ju pole.
"Natuke kahju, et päris uusi kunstnikke näitusel pole," arvas Kuusing. "Non Gratagi ei pühendu praegu uue põlvkonna kasvatamisele, samal ajal on see kohutavalt keeruline töö, mis nõuab tohutult aega ja pidevat kohalolekut."
Näituse kuraator Andrus Joonas seletas, et valis näitusele maale, lähtudes kunstnike professionaalsusest ja nende tööde haakumisest väljapaneku ideega.
"See on kõrgetasemeline näitus ja professionaale tekib harva juurde," rääkis Joonas. "Moodsa kunsti aastanäitusele saamiseks peab olema kaua aega kunsti teinud, aga ka nooremat põlvkonda siin piisab. Aastatega on Pärnu kunstielus kindlasti mõningaid muutusi toimunud, inimesed saavad vanemaks ja küpsemaks, võib-olla tekib kära asemel rohkem vaimsust. Seltskond on vaheldunud, eri aastanäitustel on rõhku pandud ise kunstnikele, lähtuvalt sellest, mida nad sel aastal teinud on ja kas see sobib näituse ideega. Paraku on ruumidel piirid ja tuleb teha valikuid."
Joonase sõnutsi tehakse tänapäeval maalinäitusi harva, kuna head näitust on raske kureerida. Kunstniku arvates katsetatakse pigem videote ja müraga, sest nii on lihtsam ning esimene efekt töötab kergesti, kuid sellise ettevõtmise sisukus on teine teema.