Pelgalt pearätiparaad? Guns N' Rosesi kontsert tõi kehva heli, pikad õllejärjekorrad ja fännid, kes kontserdi ajal logoga särke jahtisid

Kadi-Maarja Võsu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Menubänd Guns N' Roses õnnistas Eestit suure pauga ning tõi oma tuuri «Not In This Lifetime» meie kodumaale. Kolme ja poole tunnise kontserdiga pakuti fännidele midagi enneolematut – meeleolud ja tunded on vastakad, kuid kahtlemata ülevad!

Kui Guns N' Roses oma taasühinemistuurist teatas ning taas Slashi ja Duff McKagani oma ridadesse tagasi tõi, olid fännid ekstaasis. Samas, ei suudetud unustada bändi ning eesotsas esilaulja Axl Rose'i pöörast minevikku ning tuuri kestvuse osas oldi vägagi skeptilised. Ennustati varast ja pauguga lõppu. Nüüdseks on sellest hetkest möödunud varsti pea kaks aastat ning raugemise märke ei ilmuta veel keegi. 

Kolme tunni pikkuse ilma pausideta kontserdi näol on loodud midagi väga unikaalset. Kontserdist saab ühtäkki festival, kuhu tullakse nautima, mitte pooleteise tunniga hingetuks hüppama. «Not In This Lifetime» tuuriga on bänd tulnud tagasi oma juurte juurde. Kuigi lavaline lahendus on väga elegantne ja suursugune, on ära jäetud kõiksugused üleliigsed kellad ja viled ning lubatakse muusikal olla tähelepanu keskpunktis. Just muusika – hingestatud laulusõnad, ausalt valusad teemad, kavalad ja keerukad käigud kitarril, on olnud see, mis Guns N' Rosesi kunagi oma tolleaegsetest konkurentidest ette tõstis. 

SHOW

Lavashow oli oma lihtsuses üllatavalt võimas. Lava keskel hiigelekraan, kuhu kuvati visuaale, mis kogu esinemise atmosfääri veidi muusikalilikuks muutsid. Esmapilgul juhuslikud kaadrid moodustasid viimase loo ajaks suurepärase terviku ning ühtäkki oli selge, miks visuaalides oli vilksamisi näha poolpaljaid naisi, klaasikilde, floresenttulesid. Uskumatu oli näha, et 56-aastane Axl Rose väsimatult kõrgeid noote kõõrutab ja ebainimlikult vähe higistab. Ka ilutulestikuga poldud üle pingutatud. Kõik oli mõnusalt balansis ning showd juhtis täielikult muusika. 

Lõbusat vaatemängu pakkus ka see, et Axl iga paari-kolme loo tagant lavale uue peakattega ilmus. «No eks ta natuke nägi välja ja olgem ausad, kõlas ka, nagu Soome turist, kes laeval Gunsi laule karaoket laulab,» sõnas naljatledes kontserdikülastaja Karola.

Kontserdikülastaja Jaak (38) arvas, et kuigi muusikute vastu on suur austus, on tegelikult kurb kuulda kuidas ühel hetkel maailma parima hääleulatusega laulja oma andi kaotama hakkab ning vanusele alla vannub: «Eks see ole loogiline ja arusaadav, aga siiski on natuke kahju, et hääles hakkab kõlama selline raugalik kuiv kähin. Ja muidugi need hambad... oleks võinud prožed sinna peale suunata, oleks pool Lasnamäge ära valgustanud.» Lisaks pidas Jaagu elukaaslane Lili (32) imetlusväärseks solisti väsimatust, mis tema arvates ei saa olla loomulik: «Mina ei usu, et nad seda ilma droogideta teevad. Mitte ükski inimene ei suuda nii pikalt kütta... see tervislik ja karsklase eluviis tundub mulle veits jama... silmad punnis ju koguaeg.» 

Kontserdi korraldajad on öelnud, et nii bändi kui Axl Rose'i jaoks on esmatähtsal kohal muusika ning publikule proovitakse anda kõik, mis vähegi võimalik. Seda kasvõi oma tervise hinnaga. 

HELI

Kontserdile eelnevalt räägiti palju sellest, kui suure ja võimsa tehnika ning meeskonnaga suurtegijad Eestisse saabuvad. Juttude põhjal võis arvata, et lisaks suursugusele showle on oodata ka laitmatut muusikaelamust. Kahjuks sai juba soojendusbändide ajal selgeks, et heliga on midagi valesti. Dead Dasies'i ajal oli väga tugevalt kuulda basskitarr, mis ülejäänud bändi tugevasti varjutas. Lisaks oli heli väga mürane.

Kahjuks muutus helikvaliteet peaesineja ajal veelgi halvemaks. Elu24 reporter liikus kontserdil mitmes asukohas, et mõista, kui palju mõjutas helikvaliteeti asukoht ning Lauluväljakule iseäralik ja helitehnikutele tihti väljakutset esitav akustika. Lauluväljaku kõige kõrgemal, mäe peal seistes tundus, et arvestatud poldud Lauluväljakul tekkiva tagasikajaga. Alumistel kohtadel tundus, et probleem on hoopis tehnikas ja liigselt valjus helis. See ei olnud ühtne, vahel oli isegi raske mõista, millest solist laulab. Kui laulusõnad poleks juba aastaid pähe olnud tambitud, siis olekski võinud segadusse jääda.

Heli oli liiga vali ja balansist väljas. Kord domineeris üks instrument, siis jälle teine. See polnud loomulikult asi, mis kogu kontsertelamuse rikkunud oleks. Tulihingelised fännid oleksid nõus ka läbi kassettmaki kõlarite kontserti kuulama, kui tarvis. Aga nii suure pilotaažiga bändi ja promotöö puhul eeldati midagi enamat.

 

Guns N Roses, You Could be Mine, 16.07.18

A post shared by Владислав (@vladjuhin) on

Eelmisel aastal Soomes Guns N' Rosesi tuuri vaatamas käinud kontserdikülastajad leidsid, et ka seal oli heliga sarnane probleem. «Tundub, et nad ei ole harjunud nii väiksele publikule esinema. Tegelikult ma üldse ei tahagi liiga pikalt mõelda sellele, milline see heli oli. Ma ei taha mõelda sellele, et Axl ei kandnud kontserdi lõpuks enam noote välja ja laulis mööda ja Slash pani ka ikka korralikult puusse. Ma ei taha sellele mõelda ja see kontsert oli lihtsalt võimas,» sõnas pikaajaline fänn Teele (41).

 

Guns N’ Roses, kiitos upeasta showsta ??

A post shared by Emma Vilenius (@vilusu) on

PUBLIK

Sel korral oli publikus väga palju külalisi naaberriikidest. Elu24 reporterit Lauluväljakule sõidutanud taksojuht pajatas, et sõidutas lõunal VIP tsooni Milanost pärit turistid, kes olid soetanud 999 eurose VIP tsooni pileti. «Välismaalaste jaoks see polegi probleem. Eestlastel ka on 50 eurot pigem peenraha, või selline, mis kindlasti kotis on. Nii et, see 79-eurone pilet ei ole tegelikult üldse kallis,» arvas ta.

Lauluväljak oli tõesti rahvast silmini täis. Õnnistatud oli ka selle suve kuumimate suveilmadega, mis rahvarohkes kohas viibimise vahel üpris ebameeldivaks võib muuta. 
Jahutust ja janukustutust otsivad inimesed seisid kontserdi ajal pikkades õllejärjekordades, mis kohati küündisid kuni tunni ajani. «Olen oodanud umbes 45 minutit. Mul mees hüppab lava ees, ma võtan kõigile õlle. Ma arvan, et 8 tükki ja siis pärast vahetame, kui vaja,» naeris järjekorras keskpaika jõudnud Merle (38). 

Õllejärjekord Mere värava juures
Õllejärjekord Mere värava juures Foto: Kadi-Maarja Võsu

Üleliigset purjutamist näha polnud, hoolimata pikkadest järjekordadest. Palju oli keskealisi paare, kes üksteise embuses mõnusalt ja rahumeelselt kontserti nautisid. Kiirabi toimetas paar inimest meditsiinitelki, põhjuseks ilmselt ülekuumenemine ja vedelikupuudus. Kõik kulges äärmiselt rahumeelselt. Ka üpris lava ees oli võimalik mõnusalt muusikat kuulata, ilma, et keegi küünarnukiga silma siniseks lööks. 

Kõige kummalisemaks nähtuseks kontserdi ajal võib pidada fännikauba telgi juures tunglevaid inimesi. Neid polnud sugugi vähe ja ega selles midagi halba olegi. Lihtsalt veidi paradoksaalne nähtus, kui laval on bänd, keda tahad näha ja toetada, kuid kontserdi nautimise asemel tungled järjekorras, et logoga särk soetada. 

Fännitelk
Fännitelk Foto: Lugeja foto

Mitmed nautisid mõnusat olemist ka laulukaare taga murul. «Siit kuuleb ka jumala normaalselt ja muru peal on hea jahe. Nagunii seal rahva sees ei näe mitte midagi, tüübid nagu nööpnõelad lava peal,» sõnas muru peal selitav Arne (23). «Mulle tundub, et nad ongi selle kontserdi nii pikaks teinud, et inimesed saaksid vahepeal puhata ja nautida ning siis jälle hüppama minna,» sõnas Elis (22).

Guns N' Rosesi kontsert
Guns N' Rosesi kontsert Foto: Kadi-Maarja Võsu

KORRALDUS

Korraldusliku poole pealt on öelda vaid kiidusõnad. Ka nii-öelda tipptunni ajal läks kõik sujuvalt. Kuigi järjekord oli pikk, ei tekkinud liigselt pikki seisakuid ja inimesed said alale kiiresti sisse. Äärmiselt mõistlik oli lubada kaasa võtta 0,5 liitrit plastikpudelit, mis võis olla täidetud veega. Nii palava ilmaga on selline mööndus äärmiselt tänuväärne. Ala patrullisid korravalvurid ning ühtki probleemi märgata polnudki.

Küll aga tuli nurinat mitmelt VIP-külastajalt, kes olid soetanud 299,50 euro eest «Paradise City Dinner Party» pileti. Kontserti külastanud Helis (nimi muudetud) ja ta elukaaslane Madis (nimi muudetud) olid äärmiselt pettunud, et nii suure raha eest vaid põhimõtteliselt telgis istuda sai. «Meil on Madisega kümnes aastapäev ja kuna me oleme mõlemad suured Gunsi fännid, siis Madis mõtles, et teeb mulle romantilise kingituse ja kulutab selle raha, et saaksime koos õhtust süüa ja kontserti nautida.»

«Kuna meil on plaanis järgmisel aastal abielluda, siis see oli selline «superromantiline» hetk. Või noh, oleks pidanud. Siis kui me kohale jõudsime oli enamus söögist ära söödud ja mõned riismed, mis kokku kraapisime, olid täiega kõrbenud. Reaalselt selline tunne nagu oleks mingisse odavasse supikööki sattunud, kus maksad oma supi eest 2.50 ja ei saa viriseda kui halb on. Äärmiselt pettunud. Aga kontsert oli mega ja pärast võtsime söögiplatsilt šašlõkki ja friikaid ja läks paha tuju ka ära. Rahast on muidugi veidi kahju,» rääkis Helis oma kehvast kogemusest.

Sarnase kogemuse osaliseks sai ka Facebooki kasutaja Carri Ginter, kes jõudis õhtusöögile hetkeks, kui otsa oli lõppenud isegi õlu ja siider.

PÄRAST KONTSERTI

Pärast kontserti oli vaatepilt väga nukker. Terve Lauluväljak oli mattunud plastiktopside kihi alla ja väljakult välja jalutades olid noormehed iga võimaliku põõsa ja seina varjus end kergendamas. Üpris kole vaatepilt. Võrreldes näiteks Hard Rock Laagriga, mis muidugi rahvaarvu poolest hoopis teine, kuid siiski – festivali ala jäi inimestest puhtaks. Kõik korjasid üles oma konid ja topsid ja toimetasid need prügikasti. Ka tualettide puhtuse poolest jäi HRL võitjaks. Hard Rock Laagri külastaja ütles Elu24 reporterile: «HRL'ile tulijad tulevad siia selle mõttega, et järgmisel aastal tagasi tulla. See on paljudele muutunud omamoodi kodukohaks, millest tuleb lugu pidada.» Lauluväljakut külastanud inimeste suhtumine oli sellele täiesti vastupidine. Seal valitseski mentaliteet «küll keegi koristab», seega oma topside südamerahus maha viskamine ei olnudki kellegi jaoks midagi millele kaks korda mõelda. 

Lauluväljak päev pärast Guns N` Rosesi kontserti
Lauluväljak päev pärast Guns N` Rosesi kontserti Foto: Tairo Lutter
Lauluväljak päev pärast Guns N` Rosesi kontserti
Lauluväljak päev pärast Guns N` Rosesi kontserti Foto: Tairo Lutter

Hiljem mööda linna laiali valgunud kontserdikülastajatega vesteldes jäi kõlama üleüldine toon, et kontserdiga oldi äärmiselt rahul – kuidas saakski see nii suursuguse bändi puhul olla teisiti. Fännid tajuvad, et sellised tuurid on paljuski seotud rahaga ning keelduvad uskumast, et Axl kõik oma varud selle tuuri alla kinni on pannud ning hiljem pankrotti läheb. Kõik antakse andeks ega panda pahaks, sest Guns N' Roses on juba aastakümneid aidanud inimesi läbi raskete ja õnnelike aegade, olnud teerajajaks ja tulenäitajaks ning saavutanud midagi, mis enamikele bändidele jääb kättesaamatuks. 

Bänd siirdub edasi juba järgmisele kontserdile Norras. Axl puhkab häält, Slash sõrmi ja bändis klahvpille mängiv ja taustavokaalidega toetav Melissa Reese nautis pärast Eestis antud kontserti sõõrikut.

«Nende suur õnn on see, et nad on nii andekad ja lahedad. Palju asju antakse andeks. Naised hulluvad ja olgem ausad, mehed isegi rohkem. Nad on oma välimuse ja olemusega legendid, nii nagu nende logogi. Rajud rokkstaarid, aga tegelikult koolipoisilikult eeskujulikud muusikud,» sõnas peale kontserti Woodstocki järelpeole tulnud Raivo (41).

«Hommikul oli selline tunne nagu kõik oleks olnud uni. Uskumatu kogemus, kogu keha on valus – aga selline hea valus. Pea on paks, aga see on parim tunne!» hõiskas hommikul kontserdist toibuv Kristiina (25).

 

Jitters ?? #gnrintallinn #gnr #legends

A post shared by Kaspars (@kasparsyo) on

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles